Kodu on inimese jaoks üldjuhul kõige turvalisem paik. Mis aga juhtub siis, kui kodu tabavad ootamatused nagu tulekahju, murdvargus või röövimine? Üldteada on, et kodukindlus on abiks kodu taastamisel ja koduse vara asendamisel, kuid turvatunde ja meelerahu taastamiseks võib vaja minna psühholoogi toetust.

Turvatunne on vee, toidu ja peavarju järel üks olulisemaid baasvajadusi. Turvatunne ise ei tähenda aga mitte ainult füüsiliselt ohust eemal viibimist, vaid on seotud inimese emotsionaalse tajuga. Eelkõige on küsimus selles, kas kannatanu julgeb uskuda, et vahetu oht teda enam ei varitse. Pärast traumaatilisi kogemusi on selline julgus aga visa taastuma ning eluga taas edasi minemisel saab suureks abiks olla professionaalne vaimse tervise spetsialist - psühholoog, psühhoterapeut või psühhiaater.

„Vaimse tervise probleemide sagenemine mõjutab ühiskonda tervikuna. On oluline, et igaüks meist saaks traumeerivate kogemuste järel abi ja tuge. Seetõttu oleme Eestis üks esimestest kindlustusandjatest, kes lisas kodukindlustusele psühholoogilise abi kaitse,” sõnas Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks.

Möödunud aastal esitati Swedbank P&C Insurance’ile 123 tulekahjuga seotud kahjuavaldust ning 94 murdvarguse ja rööviga seotud kahjuavaldust. „Kui 2022. aastal peaks selliste juhtumite toimumise osakaal samasse suurusjärku jääma, võib meie psühholoogiline abi kulutuste hüvitis toeks olla enam kui 200 perekonnale,” märkis Laks.

Kulukaim murdvarguse kahjujuhtum küündis mullu 50 000 euroni. Kuivõrd koduse vara kindlustushüvitis sõltub varguste korral ka sellest, kas ja kui suures summas vastav kaitse lepingusse on valitud, toonitab Laks, et koduse vara kindlustuskaitsete summa vastaks pere tegelikule olukorrale ja vajadusele. „Kodukindlustust ei tasuks kindlasti valida naabrimehe või „Eesti keskmise” järgi – iga pere vajadus on erinev ning lõpuks ongi küsimus ju selles samas turvatundes,” sõnas ta.

Tulekahju, sissemurdmise või röövi järel vajamineva psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri konsultatsiooni ning tema poolt määratud ravi hüvitab Swedbank kuni 500 euro maksumuses ühe kindlustusjuhtumi kohta.

„Kõik inimesed on erinevad ja reageerivad traumaatilistele sündmustele samuti erinevalt,” tõdes Qvalitase Meeletervise vaimse tervise õde Rimma Semjonova. „Kodu murdvarguse toimumise järel kaotab inimene eelkõige turvatunde, mis on iga inimese üks põhivajadus. Kriisinõustamisest on traumaatilise kogemuse järel abi, sest inimene võib tunda end ohustatuna, et tal puudub kontroll olukorra üle, samuti võib ta tunda häbi- või süütunnet. On võimalik, et tekivad tervisega seotud kaebused, mis hakkavad igapäevaelu segama, näiteks uneprobleemid, meeleolu langus, keskendumisraskused.”

Riikliku ravikindlustusega on võimalik vaimse tervise küsimustega pöörduda oma perearsti või ka otse psühhiaatri poole, kes omakorda saab kirjutada saatekirja psühholoogi vastuvõtule või soovitada raviks psühhoteraapiat. Paraku võivad ravijärjekorrad olla pikad. Sel puhul on patsiendil võimalik valida hoopis tasulist teenust, kus järjekord on oluliselt lühem. Swedbanki kodukindlustusega kaasnev rahaline hüvitis aitab leida abi võimalikult kiiresti, et inimene saaks eluga kergemini edasi minna.