Peale Jaanimäed kolisime Väljapäe talusse, mis asus teisel pool metsa, otse maantee ääres. Maja oli külavahetee ja suure viljapõllu vahel. Teised hooned olid juba üle sõidutee. Maanteepoolse aia ääres kasvasid suured puud ja sirelid. Ega õues tehtavast suurt tänavale ära ei paistnud.

Hoopis teine lugu oli maja lõunapoolse küljega. See oli piiratud ainult aiaga, mille taga asus meie kartulimaa ja edasi raudtee poole oli kolhoosi viljapõld. Lugu, millest siin juttu on, juhtus meie maakodus ühe suve viimastel ilusatel päevadel, mil kolhoos hakkas otra lõikama.

Hiljuti olid olnud Moskva olümpiamängud. Raadios kellati juba uutest mängudest ja telekas lasti ikka üpris tihti nendest suurtest saavutustest filme. Nii otsustasid meie lapsed ka oma kodused olümpiamängud maha pidada. Omavahel läks neil asi natuke igavaks kätte ja siis hakati Mamma osalemist kauplema. Eks seal kasutati ära kogu lapselik veenmisoskus. Igatahes õnnestus lõpuks vanaema ära rääkida. Lepiti kokku, et külalisvõistleja teeb kaasa ainult ümber­maja jooksmise maratonis.

Tüdrukud, kui ehtsad maratonijooksjad, olid oma trikood selga pannud ja naersid Mamma välja, kui ta ilmus starti kodukleidis. Mis imenippi tüdrukud kasutasid, ma ei tea, aga nad said meie ontliku Mamma häda sunnil pesu väel startima, sest tema garderoobis puudus igasugune ujumisriietus, trikoost rääkimata.

Pandi reeglid paika ja anti start. Mitme ringi peale kokkulepe oli, ma ei mäleta enam. Kõik toimis suurepäraselt ja isegi meie koer Muki osales üpris edukalt jooksus. Kogu tähelepanu oli keskendunud jooksmisele. Korraga olid kombainid maja taga põllul ja küla vahelt kimasid mööda teed meie poole veoautod, tolmusaba taga. Edasist saab kommenteerida ainult nii: publiku segamise tõttu ja liigse tähelepanu vältimiseks katkestas külalisvõistleja maratoni lahkudes vaateväljalt. Esikoht läks jagamisele tüdrukute ja koera vahel.

Tegelikult olevat Mamma kombaine nähes teinud ainult ühe “oih” ja kadunud kleit näpus tuppa. Tema roosa võistluspesu polevat nii laiale publikule vaatamiseks, oli ta hiljem tüdrukutele öelnud. Sellega oli meie kodune olümpia otsa saanud. Vaevalt kombainijuhid üldse nägid, mis õues toimus. Neil oli kindlasti oma töögagi piisavalt palju tegemist. Aga Mamma põdes pesuväel jooksmist veel suve lõpuni.


Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!