Huvi lammaste karjatamise kui spordiala vastu on Eestis veel üsna väike, kuid mitmel pool Euroopas ja USA-s on sel alal pikad traditsoonid. Välja on töötatud rahvusvahelised reeglid ning viiakse läbi isegi maailmameistrivõistlusi, kohalikest rääkimata.

Karjatamisega tegelemiseks sobivad karjaajaja tüüpi tõud, kelle ülesanne on kari kokku ajada ja liikuma panna inimesele soovitud suunas. Nad töötavad koos inimesega, neid abistades. Tõugudest on tuntuimad ja efektiivseimad bordercollie, kelpie ja koolie. Neist esimene pärineb Suurbritanniast ning kaks viimast Austraaliast. Töökoertena kasutatakse veel ka Austraalia karjakoeri, kuid oma jõuliste meetodite tõttu sobivad nad paremini veiste kui lammastega.

Paljud n-ö traditsioonilised karjakoeratõud (erinevad kollid, Austraalia lambakoer, korgi, vana-inglise lambakoer jne) on kaotamas oma loomuomaseid instinkte ning vajavad seetõttu järjekindlat treenimist ja teadlikku aretustööd. See aga ei tähenda, et nende tõugude omanikud püssi nurka viskama peaksid. Neilegi koertele võiks (ja tuleks) lambaid tutvustada ning loomupärast tegevust julgustada. Viibimine värskes õhus ja koos tegutsemine annab nii omanikule kui koerale positiivseid emotsioone ja rõõmu koostegemisest.

Koera ja lammaste omavaheline harjutamine peaks toimuma kontrollitud keskkonnas ning (esialgu) koolitaja järelvalve all. Nii on tagatud õiged võtted ning välistatud traumade oht nii koertel kui lammastel. Esialgu on koeri vaja julgustada oma instinkte kasutama ja lammaste vastu huvi üles näitama, viimastes aga peab tekkima usaldus inimese vastu, kes olukorda juhib.

See tähendab, et inimene peab suutma oma koera kontrollida ning võimaliku rünnaku korral ta kiiresti lammastest eemaldama. Situatsioon võib kujuneda ka vastupidiseks, kus lambad otsustavad rünnata koera. Ka siin on vajalik omaniku/koolitaja kiire reageerimine, et koera usaldus ja julgus ei saaks kannatada.

Praegu pole Eestis kahjuks võimalusi oma lemmikuga karjatamiskoolitusel osaleda ega ka mõne lambakasvataja juures harjutamas käia. Ka pole meil võimalik teha instinktiteste. Samas suureneb pidevalt lemmikloomadena peetavate karjakoerte arv ning sellega seoses ka inimeste soov leida oma koertele loomuomast harrastust.

Lähim riik, kus karjatamise kui spordialaga tegeletakse ning kus on ka võimalik kvaliteetset koolitust saada, on Soome. Seal on aastatepikkused traditsioonid, koeri treenitake võistlustasemel ning pakutakse ka koertega karjaajamise teenust, koolitustest ja treeningutest rääkimata.

Eestis on üle 1900 lambakasvataja ning umbkaudu 85 000 lammast. Seega oleks kindlasti ka meil nõudlust nn karjatamiskeskuse järele, kus pakutakse nii teoreetilist kui ka praktilist koolitust algajatele ja edasijõudnutele, abistatakse sobiva kutsika leidmisel ning luuakse võimalused ka iseseisvateks treeninguteks. Sihtgrupiks oleksid nii harrastajatest koeraomanikud kui ka lambakasvatajad, kes koeri oma töö lihtsustamiseks vajavad.

Eesti Kennelliidu juurde on plaanis luua Eesti Karjakoerte Kogu, mille eesmärk on toetada lamba- ja karjakoerte tõugude tööomaduste säilitamist ja arendamist ning tutvustada ja edendada karjatamist kui spordiala. Juba käesoleval pühapäeval, 28. veebruaril toimub EKL ruumides (Tuisu 2A, Tallinn)  karjatöökoerte ümarlaud, kuhu on oodatud kõikide karja- ja karjakaitsekoerte tõugude omanikud ning huvilised. Ühise vestluse raames tutvustatakse EKL Karjakoerte Kogu eesmärke, vahetatakse teadmisi ja kogemusi karjatamise õppimise võimalustest ning selgitatakse välja koeraomanike ja lambakasvatajate ootused.

Lisainfo ja ümarlauale registreerumine