Jaekaubanduse ja tööstuse juuli ja augusti tugevad kasvunumbrid viitavad kiire majanduskasvu jätkumisele kolmandas kvartalis. Kolmanda kvartali esimese kahe kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulumaht aastases võrdluses 10% ja tööstustoodangumaht ligi 7%. Nimetatud sektorid moodustavad Eesti majanduses loodud kogulisandväärtusest ligi veerandi. Septembri ja sel sügisel näeme pensionirahade kasutamise mõjul täiendavat positiivset efekti majandusele.

  • Majandus
  • 3. oktoober 2021
  • Foto: Pixabay

Augustis suurenes tööstustoodangumaht 4%, sealhulgas töötlevas tööstuses oli kasv 9%, kuid energiatootmises vähenes tootmismaht 16% ja mäetööstuses 28%. Töötlevas tööstuses suurenes tootmismaht augustis 24 tegevusalast 17-s ehk 71% tegevusaladest. Kuigi töötleva tööstuse kasv on sel aastal tugev olnud ja selle majandusharu tootmismaht ületab möödunud aasta märtsi taseme, jääb see maha pandeemia-eelsest tipust. Kuna tööstuse tootjahinnad kasvavad väga kiiresti, siis kasvas tööstussektori käive juulis ja augustis keskmiselt 13%, töötlevas tööstuses aga isegi 17%. Energiatootmise käive tegi seevastu aga tugeva languse. Kiiresti tõusnud tootjahindade tõttu ületavad tööstussektori ja töötleva tööstuse käive pandeemia-eelse tipu.

 

Tööstussektori kindlustunne on 14 aasta tugevaim

 

Kuigi Eesti tööstussektori kindlustunne saavutas oma viimase tipu juulis ja pole sealt edasi paranenud, on see ikkagi viimase 14 aasta kõrgeim ehk sama tase, mida me nägime 2007. aasta keskel. Samas on tööstussektori tootmiskasvu ootused eesolevatel lähikuudel 4 aasta tugevaimad. Esialgsete arvestuste järgi müüsid tööstusettevõtted välisturule augustis 11% ja siseturule 28% rohkem toodangut, kui aasta varem. Tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta on praegu samal tasemel nagu 2007. aasta kevadel. Ka ekspordikasvu ootused on võrdlemisi head.

 

 

Tarneraskuste all kannatavate Eesti ettevõtete osakaal on tõusnud viimase 23 aasta suurimaks

 

Kuigi nõudlus on tugev, piiravad tööstusettevõtete tootmist üha rohkem varustuse ja tootmissisendite ning tööjõu puudus. Kolmandaks kvartaliks langes tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus tootmist piiras, 28 protsendini – nii madalat taset nägime viimati 14 aastat tagasi. Seevastu on samasugusele tasemele tõusnud ka ettevõtete osakaal, kelle tootmist piiravad tööjõu ja tootmissisendite puudus. Kui tööjõupuudust kurtvate ettevõtete osakaal oli tõusnud viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele, siis tootmissisendite puudust kannatavaid ettevõttete osakaal oli isegi viimase 23 aasta suurim. Selle taga on tõsised häired tarneahelates, mis on probleemiks ka teistes riikides.

 

 

Nõudlus on tugev, kuid pinged tootmises on suurenenud

 

Euroala ostujuhtideindeks näitab küll kogumajanduse, sealhulgas ka töötleva tööstuse kasvu, kuid need kasvud on nõrgenemas. Selle taga on tarneahelatega seotud tootmispiirangud, mured jätkuva pandeemia pärast aga ka ettevõtete kulude kiire kasv. Seega, kuigi nõudlus on tugev, on pinged tootmises suurenenud. Tarneahelate häired peaksid leevenema koos pandeemia taandumisega.