Keskkonnaministrina on mul väga hea meel selle üle, et Toompeal ette kantud Noorte manifesti üheks tähtsaks osaks on loodus ja elukeskkond tervikuna. See on väärikas ja ühtaegu lootusrikas sõnum, mis ühendab minevikku tulevikuga ja sobib seetõttu suurepäraselt Maapäeva ja Eesti riigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.

Mulle meeldivad ka need sihid, mis noored meie riigile seavad. Olgu näiteks soov säilitada Eestis puutumatu loodus või eesmärk minna aastaks 2035 täielikult üle taastuvenergia kasutamisele. Kellel saaks midagi selliste ilusate eesmärkide vastu olla?!

Ka keskkonnaministeerium töötab iga päev selle nimel, et üha rohkem kasutataks taastuvenergiat ja et säilitada ka tulevastele põlvedele puutumatut loodust.

Mul on hea meel noortele öelda, et Eestis on praegu hulga rohkem metsa kui 100 aastat tagasi, mil meie riik sündis. Praegu on umbes pool Eestit kaetud metsaga -- nii palju oli meil metsa viimati umbes 300 aastat tagasi. Ligi veerand Eesti metsast on võetud riikliku kaitse alla ja 12% metsast oleme võtnud range kaitse all just selleks, et seal säiliks puutumatu loodus. Märkimisväärne on ka see, et suur osa sellest metsast on võetud kaitse alla just viimastel aastatel ehk Noorte manifesti koostajate eluajal just nende tulevikule mõeldes.

Oluliselt on meil õnnestunud vähendada ka tervisele ja looduskeskkonnale kahjulike saasteainete emissioone. Hoolimata sellest, et Eesti majandus on kiiresti kasvanud, on näiteks ohtlike väävliühendite emissioon vähenenud alates aastast 2000 tervelt 60%.

Edukalt oleme hakkama saanud ka taastuvenergia üha laialdasema kasutamisega. Eesti täitis oma 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgi – 25% sisemaisest energiatarbimisest – oluliselt enne tähtaega, 2011. aastal. Täna oleme olukorras, kus meil on taastuvenergia koostöömehhanismide kaudu võimalik aidata ka teistel, vähem edukatel Euroopa Liidu riikidel täita oma taastuvenergia kasutamise eesmärke.

Eesti on nii kliimapoliitika põhialustes 2050 kui ka energiamajanduse arengukavas 2030+, võtnud endale väga ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Juba aastal 2030 tuleb pool sisemaiselt kasutatavast elektrienergiast ja 80% soojusest toota taastuvatest energiaallikatest.

Samas tuleb noortel ning ka kõigil teistel tuleviku ja elukeskkonna pärast muretsevatel inimestel aru saada ja endale ausalt tunnistada, et paljud ilusad eesmärgid võivad olla omavahel ka vastuolus. Olgu näiteks kasvõi see, et ka taastuvenergia üha suurem kasutamine võib kahjustada loodust ja halvendada elukeskkonda. 

Taastuvenergiat saame me ju valdavas osas ikka sellestsamast loodusest, mida nii paljud meist tahavad puutumatuna säilitada. Läbi sajandite on meie esiisadele kõige tähtsamaks taastuvenergia allikaks olnud mets ja nii on see Eestis ka tänapäeval – suur osa meie taastuvenergiast saadakse puidust, mille saamiseks tuleb metsa raiuda.

Ka teine meie oluline taastuvenergia allikas, tuuleenergia, ei teki väljaspool meie enda elukeskkonda. Kui me tahaksime katta kogu oma energiavajaduse tuuleenergia arvelt, siis peaksime suure osa oma maast ja merest katma tuulikutega ja puutumatuks ei saaks siis sellist loodust küll kohe kindlasti nimetada.

Unistada on tore ja seda tuleb kindlasti teha, samas on meil kõigil – mitte ainult riigil – palju teha, et jõuaksime säästlikuma tulevikuni. Kuigi me tahame pidada ennast edumeelseks ja innovaatiliseks riigiks, siis kahjuks ei väljendu see keskkonnatehnoloogiate väljatöötamises ja kasutuselevõtus, kus meie „roheliste patentide“ arv on mitmeid kordi väiksem kui kõige edumeelsemates riikides. Seega julgustan kõiki noori mitte ainult unistama, vaid ka reaalselt tegutsema suurelt – teie visioon, nutikus ja tehniline taip suudab meid viia nii puhtama looduskeskkonnani kui ka kestlikuma majanduseni.

Jaga: