Sügis tõi viimased ekskursioonibussid. Bussiõõtsutaja sõitis nendega ringi ja nagu ikka, vaatas ta terane silm otsivalt ringi samal ajal kui suu käis.

Käsmu Kaptenikülas rääkis suu kahel pool külateed asuvatest valgetest kaptenimajadest. Ja ühe nende korstna otsas istus sügisene hiireviu.

Bussiaknast vaadati kahele poole ja siis korstnaviu poole. Viu korstna otsas oli sügissaadik. Ta konutas seal ja vaatas mõtlikult merele, üllatus oli ta ka, isegi minusugusele viumehele.

Keset aiakestega küla tundis ta end koduselt. Enne sügisest äralendu mõtles ta viimaseid koduseid mõtteid. Kapteniküla viu sai päeva naelaks. Ja terav minu pilk sai jälle kiita.

Käsmu, sügis, 2000.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!