Kui valime poes puuvillase kanga, siis mõtleb ilmselt igaüks, et see on looduslikust materjalist, pehme ja nahasõbralik. Kui hakata valmiskangast natuke kaugemale mõtlema, siis selgub kahjuks, et alguses ohutuna tundunud puuvillkangas seda enam ei olegi.

Oluline on, kuidas puuvilla kasvatatakse ja kuidas kangas valmib. Minu huvi kangaste päritolu vastu tärkas siis, kui mulle sai selgeks, et alati pole kangaks saamise lugu nii ilus kui valmis kangatükk meie käte vahel. Siinkohal oleks paslik kirjutada, kes ma olen ja miks ma mahekangaid armastan.

Kes ma siis olen?

Olen Lemmi. Olen naine, abikaasa, ema. Hariduselt olen hambaarst ja lasteaiaõpetaja, kellena ka töötan. Üles olen kasvanud 6-lapselises peres ajal, mil kõik kandsid pruune sukkpükse ja tumesiniseid Marati dresse.

Õnneks on meie ema õmbleja ja meie riidevalikusse kuulus ka suur hulk omanäolisi riideid, mis peamiselt sündisid tänu tema leidlikkusele ja taaskasutusoskusele. Nii tärkas ka minus huvi õmblemise ja käsitöö vastu. Minu käsitööalaseid tegemisi võib näha minu blogist Nööbijutud. Aastasel keelepraktikal Saksamaal jõudis minuni esmane teadmine sellest, et kaks sama naturaalse toorainega kangast võivad olla oma olemuselt väga erinevad.

Seoses laste sündimisega hakkasin rohkem õmblema nii uutest kui taaskasutusmaterjalidest. Mahekangaid oli võimalik osta vaid reisidelt. Alguses oligi rohkem infot kui võimalusi mahekangaid kätte saada. Aja möödudes ja usalduse kasvades hakkas järjest rohkem välismaiseid e-poode oma kangaid ka Eestisse saatma.

Mis on orgaanilised kangad?

Kuna minu enda kogemused orgaaniliste kangastega on siiani üdini positiivsed, siis tekkis mõte pakkuda ka teistele võimalust seda kogeda. Eelmisel aastal sai valmis minu enda orgaaniliste kangaste e-pood Nööbijutud KANGAD. Peamiselt selleks, et tõsta inimeste teadlikkust, pakkuda loodussõbralikku alternatiivi tavakangastele ning vähendada ooteaega ja pakkuda positiivseid emotsioone.

Te panite kindlasti tähele, et nimetasin neid kangaid mitmel erineval moel. Tekstides olen näinud veel selliseid variante nagu looduspuhtad kangad, ökoloogiliselt puhtad kangad, orgaanilised kangad (organic ing.k), biokangad (Bio-Stoffe s.k.), mahekangad ja isegi kangad, mille tooraine pärineb mahepõllumajandusest. Heal asjal ikka mitu nime. See viimane kõige pikem tundub mulle kõige selgem, aga ka kõige lohisevam. Nimi nimeks, aga kõige olulisem on ikkagi sisu.

Suurtes istandustes kulub puuvilla kasvatamiseks väga palju kunstväetist ning puuvill on ka üks enim taimekaitsevahendite- ja putukamürkidega pritsitud taimekultuur maailmas. Tohutud kogused väetist ja pestitsiide kahjustavad nii ümbritsevat keskkonda kui ka inimesi, kes puuvillaistandustes töötavad. Lisaks ka neid, kes tööstuslikust puuvillast riideid kannavad.

Kasvuperioodist pärit saasteainejäägid on kahjuks ainult üks osa mürgistest jääkidest, mis lõpuks kangasse kogunevad. Juurde lisanduvad kemikaalijäägid iga järgneva kangavalmistamise tööjärgust. Suurem osa puuvillast kasvatatakse maailmas tööstuslikult. Umbes paar protsenti sirgub mahepõllumajandusest. Mahepuuvilla kasvatatakse minu andmetel maailmas 22 riigis, näiteks USA-s, Hiinas, Indias, Peruus, Tansaanias, Türgis. Euroopa kangatootjad kasutavad tihti Türgi biopuuvilla, sest seal on biopuuvilla kasvatamisel pikk traditsioon ja seda on lihtsam transportida.

Milline on puuvilla teekond seemnest mahekangani? Biokangad võivad lisaks puuvillale olla valmistatud ka kanepist, linast, villast või mõnest muust looduslikust toorainest, mis on saadud mahepõllumajandusest. Eelkõige räägime siin siiski puuvillast, sest seda kasutatakse kanga- ja rõivatööstuses väga palju. Kogu tooraine peab olema kasvatatud kunstlike väetis-, putukamürgi- ja taimekaitsevahenditeta. Seemned ei tohi olla geneetiliselt muundatud.

Kuidas orgaanilist kangast ära tunda?

Järgmises etapis toimub puuvilla korje ja puhastus, niidi valmistamine ja selle vastupidavaks muutmine. Edasi juba erinevad kangad kootakse ja värvitakse. Mahekanga tootmise kõik etapid peaksid säästma keskkonda ja inimesega arvestama. Et kõigi nende erinevate tingimuste täitmist kuidagi kontrollida, on maailmas välja antud erinevaid tekstiile puudutavaid sertifikaate. Kanga sõbralikkust saabki hinnata selle järgi, millise sertifikaadiga on tootja. Infot erinevate sertifikaatide kohta võib leida siit.

Kuna erinevaid tekstiile puudutavaid sertifikaate on palju, siis räägin siin mõnest olulisemast. Kangaid ostes ei saa kunagi alt minna, kui kangas kannab GOTS sertifikaati.

 

GOTS (Global Organic Textile Standard) on maailma juhtiv orgaanilise tekstiili tootjatele antav sertifikaat ja selle saamine ei ole lihtne ega odav. Taotleda võivad seda nii tooraine tootjad kui käitlejad, samuti valmistekstiilide tegijad. GOTSi on välja töötanud rahvusvaheline töögrupp ja sellepärast on see ka ülemaailmselt tunnustatud.

GOTS sertifikaat ei jälgi ainult, et tekstiilide tooraine oleks ökoloogiliselt puhtalt kasvatatud, vaid tagab ka, et kogu tootmisprotsess puuvillast kuni müügiks valmisoleva kangani oleks toimunud keskkonda säästvalt ja kõrgeid sotsiaalseid kriteeriumeid järgides.

See tähendab seda, et kui kangatootja omab GOTS sertifikaati, omab seda kogu temaga seotud tootmiskett. Kogu puuvill on kasvatatud ilma kemikaalideta ja pole kasutatud geneetiliselt muundatud seemneid. Töölistele on loodud inimväärsed töötingimused ja nad saavad oma tööle väärilist palka. Peetakse kinni lubatud tööaegadest ja kõik töötavad seal vabatahtlikult. Ei kasutata lapstööjõudu. Ka värvid, mida kangaste värvimiseks kasutatakse, on läbinud range kontrolli ja ei tohi sisalda keelatud aineid ega tervistkahjustavaid saasteaineid. Värvide parandamiseks tehakse pidevalt tööd.

GOTS sertifikaadil on kaks varianti:

  1. Toode koosneb vähemalt 95% kontrollitud mahepõllumajandusest saadud toorainest.

  2. Toode koosneb vähemalt 70% kontrollitud mahepõllumajandusest saadud toorainest, 30% võib olla tööstuslikult toodetud looduslik tooraine, kuni 10% sellest võib olla sünteetiline tooraine. (Erandid on spordiriided ja sukkpüksid)

GOTS sertifikaadi saamiseks tuleb firmadel palju vaeva näha ja sertifikaadi omanikel tuleb ennast teatud aja tagant uuesti tõestada. See tähendab, et neid kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas ja sellest üks kord ette teatamata. Täpsemat infot leiate GOTS lehelt siit.

Vaata kangaste valmimise kohta käivat videot!

Teine sertifikaat, mida pean oluliseks puudutada, ei omagi kindlat pildilist kuju, vaid on piirkonniti erinev. Sertifikaat näitab seda, et puuvill on kasvatatud kontrollitud mahepõllumajandusettevõttes. Saksa keeleruumis kasutatakse lühendit Kba (Kontrolliert biologischer Anbau) ja inglise keeles Organic Cotton.

 

Nendel juhtudel tuleb ostjal endal olla aktiivne uurija, et teada saada, millisest kohast ja millisel viisil kangas on valminud. Seda varianti kasutavad näiteks ka väiketootjad, kes oma väiksuse tõttu ei suuda endale GOTS sertifikaati muretseda. Nad teavad, et kõik neile eelnenud tootmisetapid on GOTS sertifikaadiga kaetud, aga müüjana ei tohi nad oma disainitud kangast nimetada GOTS sertifikaadiga kangaks. Ka mina edasimüüjana ei tohi müüa kangaid selle nime all, sest mul endal puudub vastav sertifikaat. Ma võin vaid lisada, et müüdava kanga tootjal on see olemas.

Fairtade kangad

 

Veel üks oluline märk on minu arust FAIRTRADE Certified Cotton.

 

 

See märk tagab arengumaade puuvillatootjatele oma töö eest õiglase tasu, et istandustes ei kasutata laps- ega orjatööjõudu, et töötajatel on inimlikud töötingimused. Fairtrade märki kandev tekstiil ei pea olema mahepuuvillast, kuid võib seda olla. Kui orgaanilise tooraine märge tootelt puudub, peaks ostja müüjalt lisainfot küsima. Fairtrade kohta saab lisainfot SIIT ja SIIT.

Lõpuks üks natuke eksitav sertifikaat, mis on paljudele kindlasti tuttav.

Sellist märki on kõik vähemalt ühe puuvillase T-särgi küljes näinud. Kahjuks tekitab selle märgi nimi ÖKO-TEX 100 ostjatele valearusaama nagu oleks tegu ökotootega ehk ökoloogiliselt puhta tootega. Selle sertifikaadiga toodetes kasutatud tooraine pole pärit mahepõllumajandusest ja see ei garanteeri, et tootmisprotsess on keskkonda säästev ning et järgitakse sotsiaalseid kriteeriume. ÖKO-TEX Standard 100 eesmärk on kehtestada saasteainete ja kemikaalide piirnormid tekstiilides. Sertifikaat arvestab inimese tervisega seotud aspektidega, kontrollib tervistkahjustavate ainete kasutamise piirnormide järgimist. Ühtlasi kontrollitakse tekstiilitööstuses keelatud ainete mittekasutamist. Küll aga on ÖKO-TEX Standard 100 väljastajatel ka rangemaid sertifikaate.  Infot leiab siit.

Lisaks veel üks tore tabel tekstiilide kohta käivatest sertifikaatidest aastast 2013 EcoTopTen lehelt.

Mahekangastega käib kaasas ka midagi, mis pole ostja jaoks väga positiivne. Nimelt on neil tavakangast natuke kõrgem hind. Hinda kujundavad väga mitmed tegurid. Näiteks see, et mahepuuvilla kasvatatakse maailmas väga vähe. Põllumehed, kes tahavad üle minna mahepõllundusele, peavad hoidma oma maid mitmeid aastaid söötis ning palju tuleb teha käsitsi tööd. Mina mõtlen sel kohal ka alati oma lastele, kes saavad koolis käia ja õppida ja ei pea tegema sunnitööd. Hariduse saamine peaks olema võimalik kõigil maailma lastel.

Üks viimase aja rõõmus leid on minu jaoks taaskasutuskangad, mis valmivad puuvilla või kunstmaterjalist valmistoodete ümbertöötlemisel. Neid võib leida näiteks ujumisriiete kangast, mis on valmistatud 78% recycling-polüamiidist.

Mida kõige selle kokkuvõtteks öelda? Kaugeltki kõik kangad, mida mina kasutan, pole orgaanilised, sest vahel tuleb olukorrast ja valdkonnast lähtudes teha teistsuguseid otsuseid. Samas suurem osa minu kangastest on siiski orgaanilised, sest minu kogemused nendega on väga positiivsed. Lisaks tean, et ökoloogiliselt puhas valik parandab kellegi teise elujärge ning on mulle ja mu lähedastele ohutum. Teadmine aitab meil teha paremaid teadlikke valikuid. Teadmine on juba pool teed.

Kust saab hankida orgaanilisi kangaid:

Nööbijutud Kangad

Siebenblau

Biostoffe.at

Stoffbotin

Eerin

 

 

 

Jaga: