Läänemere päeva raames toimub 28. augustil Lennusadamas kell 18:00 vestlusõhtu pealkirjaga “Elukatsed Läänemeres: Looduse vaade”. Tegemist on sarja “Elukatsed” järjekorras kolmanda vestlusõhtuga. 

Läänemere-teemalisel vestlusõhtul jagavad arutlevad ning jagavad oma kogemust Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp, Tallinna Ülikooli antropoloog ja SA Eestimaa Looduse Fondi merekeskkonna ekspert Joonas Plaan ning arhitektist vetikakasvataja Mihkel Urmet. Modereerib Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Mariliis Kõuts. 

Teaduslikud andmed ja merega seotud inimeste kogemus näitavad üheselt, et Läänemere seisund on kehv. Eutrofeerumine, meres ja veeorganismides kuhjuvad keskkonnamürgid, elurikkuse vähenemine, võõrliikide invasioon on inimtegevuse tulemus, mida omakorda hakkab aina enam mõjutama hoogu koguv kliimamuutus. 

Sellest tulenevalt seame fookuse inimesele, kes on probleemi põhjus, aga hea uudisena ka võimalik lahendus. Heidame pilgu sellele, milliseks on läbi ajaloo kujunenud eestlaste suhe merega. Selgitame, kuidas mõjutame meie siin maismaal meres toimuvaid protsesse ning milline on mere muutuste mõju omakorda meile. Selleks, et olukorra tõsidust mõista, peame vaatama nö. suurt pilti. Meri ei piirne vaid rannikuga, vaid ulatub kaugele sisemaale – seda nii looduslikus, kultuurilises kui ka majanduslikus mõttes. 

Tuul Sepa sõnul on kogu meie maastik ja elustik omavahel tihedalt seotud nii maal kui vees: “Minu töörühma uuringud on näiteks näidanud, et ligi pooled Eesti vooluveekogudest on sirgendatud. Selle tulemusena jõuavad liigsed toitained ja reostus merre kiiremini kui kunagi varem. Mere kaitsmine algab seega jõgede - ojade, metsade, põllumajandusmaastiku, linnalooduse heast ökoloogilisest seisundist."

Joonas Plaan peab oma kogemuse põhjal oluliseks dialoogi teaduse ja igapäevaselt merega kokkupuutuvate inimeste vahel, sest tihtipeale jäävad näiteks sünged kliimaprognoosid igapäevase kogemuse kõrval inimeste jaoks väga abstraktseks. 

Arutleme ka selle üle, millist tarkust on meil  õppida mereökosüsteemidelt ning kuidas kujundada oma elu ja harjumused nõnda, et jääksime Läänemere ja laiemalt looduse taluvuspiiridesse. 

Raiskava majandamise aeg on ümber saamas ning suurte muutuste keskkonnas kohanevad kõige paremini need, kes leiavad tasakaalu enda vajaduste ja looduse pakutava vahel. 

Ruhnus vetikakasvatuse käima lükanud Mihkel Urmet räägib oma kogemusest: “Me oleme kohas, kus ma enam ei räägi looduskatastroofist ja saarte kultuuriruumide väljasuremisest, vaid nüüd juba tegutsen. Isegi kui Ruhnu annab alguses väikese panuse Läänemere olukorra parandamisse, siis ma ikkagi usun et suudame inspireerida teisigi ning kunagi saan ka lapselapsega kalal käia, nagu käisid meie esivanemad.” 

Vestlusõhtu Lennusadamas on tasuta ning arutelu kantakse ka virtuaalselt üle sündmuse Facebooki lehel  ja ERR Novaatoris. Lennusadamas on kohtade arv piiratud, mistõttu palume oma osalus registreerida siin. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta