Läti seim võttis vastu otsuse, et kahe aasta ja nelja kuu pärast hakkab riigis kehtima pandipakendi süsteem. Läti on viimane Balti riik, kus juurutatakse pakendite pandiraha abil kokku kogumise süsteem..

  • Jäätmed
  • 25. oktoober 2019
  • Foto: Tühi joogitaara Riias. Janek Jõgisaar

Lätlaste loodav taaratagastussüsteem sarnaneb Eesti ja Leedu pandipakendisüsteemiga. Tagatisraha hakkab kehtima mittealkohoolsete jookide, õlle, siidri ja kokteilide plast-, klaas- ja plekkpakendite puhul. Lätis kaaluti algselt sellesse nimistusse ka kangema alkoholi pudelite lisamist, kuid praegusel juhul sellest loobuti.

"Meie süsteem on mõeldud samadele pakendeile kui teil, kuid võimalik, et meil hakatakse ka alkoholi puhul seda süsteemi kasutama. Kui nad on valmis liituma, oleme me esimesed, kes seda pakendivalikut laiendavad," ütles Läti seimi majandus-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjoni esimees Janis Vitenbergs.

Lätlastel on palju erinevaid seisukohti küsimuse osas, kes peaks hakkama pakendiringlust ellu viima ja kontrollima. Ka Lätis peetakse oluliseks, et pandisüsteem oleks tootjate kontrolli all.

"Operaatori leidmiseks korraldatakse konkurss, kus saavad osaleda tootjate ja müüjate ühendused. Kaasame ka meie avalike teenuste reguleerimiskomisjoni,
kes jälgib majanduslikku põhjendatust," ütles Vitenbergs.

Jäätmekäitlejad ise konkursil osaleda ei saa ja lepingud nendega plaanitakse sõlmida seitsmeks aastaks. Operaatori tööd kontrollib ka riigi keskkonnateenistus. Kui tekib kasum, tuleb see investeerida pakendiringlusse tagasi.

Ka Earth Care Consulting ringmajanduse ekspert Peeter Eek tunnustab Läti seimi otsust, mis aitab vähendada loodussese jõudvate pakendite hulka. Pandipakendisüsteem tagab, et ka Balti meri saab puhtamaks.

"Tõsi on see, et pandisüsteemide rakendamine ei ole kunagi ega kuskil väga lihtne. Sellega kaasnevad käivitamise etapil üsna märkimisväärsed kulud. Kellegi jaoks võetakse tema käivet ära ja see tähendab seda, et kellegi majandushuve ka riivatakse," rääkis Peeter Eek.

"Eestis on palju räägitud kuni presidendi tasemeni välja, et peaks tekkima Läti ja Eesti ühine pandisüsteem. See on palju keerulisem kui see paistab, aga kindlasti saab sellest rääkida siis, kui Läti süsteem on käivitunud ja mõne aasta juba korrektselt töötanud. Siis on arutelu võimalik. Aga ka sellega kaasnevad täiendavad kulud ja siis on kindlasti küsimus, kes neid kulusid siis maksab," lisas ta.