"Need on lood, mis on kokku kogutud nö. sahtlipõhjast. Esimesed lood on aastast 2021, siis kui ma oma lapsepõlvekodu tolmusel pööningul muusikaproduktsiooni õppimist alustasin ja viimased lood on aastast 2026. Ütleme siis nii, et nad on päris kaua kuskil aiklaudi kaustades marineerinud ja oma aega ootanud. See album võtab teatud mõttes kokku viimased viis aastat minu elus."

 

 

Miks just nüüd?

 

Eks loominguga ongi selline kummaline lugu, et on vaja aega. On vaja aega, et üldse aru saada millega on tegu ning aega, et lasta lahti. Minu jaoks oli selleks tegelikult üks vägagi konkreetne hetk. Siis kui Pelgulinna sünnitusmajas nägi ühel päikeselisel suvehommikul ilmavalgust minu poeg, Maru. Vaat seal, sellele väikesele elule otsa vaadates tekkis mingi vabadus, teatud lõdvestus. Et nood kahtlused ja küsimused iseenda tähtsuse osas, muutusid korraga nii tühiseks. Seepärast ongi albumi coverart selline nagu ta on. See on meie esimene ühine hommikupäike.

 

Kuidas sa ise seda muusikat iseloomustaksid?

 

Eks ta on segu mingist soulist, RnBst, Hip-hopilikust boombapist ja LO-Fist. Ilmselgelt ei ole tegu kiire ja tummise tantsumuusikaga. Minu default projekti BPM on 100. Eks need lood kuskile sinna jäävad."

 

Miks just demod?

 

Ma olen loomult idealist ja ma võiksin lõputult nende lugude kallal nokitseda ja ennast puudujääkidega kiusata. Aga ma otsustasin teadlikult, et nad jäävadki nii nagu nad kord välja bouncitud said. See on aus. Seal olengi mina oma kummalisuses. Kusjuures ega ma enamikke projektidest enam lahti ei saagi. Tehnilises mõttes. Abelton viskab nendega nii segast, et mõned lood olidki masterdusse minnes .mp3ed. Aga Johannes Ahun tegi nende toorete demodega megahead tööd.

Albumit on võimalik kuulata siit.

Või Apple Musicus, Tidalis jne.

 

Hääd kuulamist ja teeb rõõmu kui jagad!