Lapsed ja karjäär samaaegselt – kuidas saavutada tasakaal? Enamik peresid vajab toimetulekuks kahte sissetulekut, st. lapsevanemad pingutavad samaaegselt nii tööl kui ka selle nimel, et aega jätkuks veel lastele pühendumiseks. Tööandjatele on sageli aga töötaja kohalolek tähtsam kui tegelikud käegakatsutavad tulemused. Kuidas siis sooritada „spagaati” töö ja perekonna vahel?

Saksamaal 1200 mehe ja naise seas läbiviidud uurimus näitas, et pered, kus mõlemad vanemad on hea haridusega ja kumbki osapool ei soovi loobuda karjäärist, kuid kuhu ilmtingimata kuuluvad ka lapsed, on siiski oma elustiiiliga rahul.

Kuigi rahalised kulutused, mis tulenevad lastehoiu korraldamisega on tohutud, on suurim väljakutse sellise elustiili juures ajaplaneerimine. Mõlemad, nii ema kui isa peavad seejuures andma oma maksimumpanuse. Ilmselge on muidugi, et just need perekonnad on kõige enam sõltuvad oma tööandjate vastutulelikkusest, eelkõige siis otsesest ülemusest. Kui ootamatult haigestub laps ja töötaja peab lahkuma poole päeva pealt, siis mõistva suhtumise korral on ju tänapäeval võimalik pakilisemaid asju ka mobiilselt lahendada. Uurimuses osalenud vastasid, et enim on abiks, kui töötaja saab ise otsustada, kus ja kui kaua ta oma tööd teeb – kuniks seatud eesmärgid on täidetud. Samas tõdes iga teine vastanu oma kogemusest, et karjääri edendamiseks on siiski igapäevane kohalolek büroos määrava tähtsusega. Vaid 36 protsendile vastanutest võimaldas tööandja täielikku individuaalset paindlikkust.

Veel vähesemad tööandjad mõistavad, et ka mehed peavad ja soovivad samalaadselt naistega perekondlikke kohustusi võtta. Ettevõtted näevad küll heameelega, et kolmekümnendates aastates meestel on juba naine ja lapsed, sest see peegeldab neile töötajapoolse vastutustunde olemasolu, kuid et sellega kaasnevad ka reaalsed kohustused pere suhtes, sellega enam ei soovita arvestada. Uurimus tõdes, et meestel on oluliselt raskem töö- ja pereelu ühendada, sest neilt nõuavad tööandjad tingimusteta pühendumist töökohustustele. Küsitletutest vaid 29 % arvas, et nende ettevõte toetab isasid perekondlike kohustuste täitmisel.

Tööandjad rakendavad ikka veel nn. riskide vältimise strateegiat. Nad ootavad tööle inimesi, kes end täielikult tööle saavad pühendada. Kui tööle kandideerijal on partner, kes samuti edukat karjääri soovib ellu viia, ei tee see kandideerimist soovitud ametikohale lihtsamaks. Ettevõttele on mugavamad töötajad, kelle partnerid looksid neile tingimused, kus puuduksid perekondlikest asjaoludest tulenevad probleemid.

Saksamaal tuleb sageli ette, et tööst tingituna tuleb vahetada elukohta. Selleks organiseerib tööandja kogu pere ümberkolimise ja vajadusel ka keelekursused. Kuid sobiva ja samaväärse töö otsingutel elukaaslasele toetatakse harva. See on põhjus, miks pereinimesed tihti koheselt seesugustele pakkumistele eitavalt vastavad. Soovitakse küll karjääri, kuid mitte iga hinnaga ja laste arvelt. Mitte vähesed paarid on aga sellegipoolest sunnitud mingil eluetapil kogema kaugsuhet või pendeldama pikki sõite tehes töö- ja elukoha vahel, sellega säästetakse eelkõige lapsi kooli- ja sõpradevahetusest.

Perekonnad, kus mõlemal elukaaslasel on ka karjäär ühteviisi oluline, on saanud endale tähtsa rolli aidata luua peresõbralikku ettevõtluskultuuri. Kolmveerand vastanutest tõdes, et ka nende endi vastutulelikkus ja mõistev suhtumine teiste peredega töötajate ja kolleegide suhtes on kasvanud. Siit järeldus, et töötajate silmis on positiivne, kui ülemus võtab vaba päeva põhjusel, et ta tütrel on sünnipäev – järelikult saavad ka nemad rahulikuma südamega omi perekondlikke vajadusi ametialaste kohustuste kõrvalt lahendada.

Allikas: www.karriere.de