Kui üle läve astuv külaline pere väikeliikmele kohe šokolaadi või kommi ulatab, võivad vanemad õigustatult kulmu kortsutada: komme lapsi suhkruste maiustega kostitada loob mitte ainult hambaauke, vaid ka halbu harjumusi.

Kadri- ja mardipäev on selleks aastaks möödas ning pungil täis kommikotid, millega lapsed jooksult naasid, arvatavasti juba tühjad. Laste tervist jälgivatel vanematel on aga veel vara kergendatult hingata, sest ees on jõulupühad.

Eesootava magusalaadungi eel on hea, kas või enda jaoks, läbi mõelda, kuidas veeta rõõmsad pühad end ühest küljest rangelt piiramata, teisest küljest aga tervisele ja seedimisele põntsu panemata. Eriti hea, kui põntsud jäävad tegemata ka nende tervisele, kellele me magusaid kingitusi teeme - lastele.

Sel korral räägime kommidest ja hammastest. Loeb mitte ainult see, mida söödi, vaid ka millal söödi. Hambaarst Ilmar Roosimaa sõnul ei ole kommi söömises veel iseenesest midagi halba, kui teha seda mõõdukalt ja õigel ajal.

Ta selgitab, et hambaid ei lõhu mitte kommid, suhkur või sokolaad, vaid happerünnakud, mis söömise järel tekivad. Piltlikult öeldes läheb igal korral, kui inimene midagi suhu pistab, happeline tasakaal suus paigast. Hambal elav mikroob tarbib endale sobilikke toitaineid nii leivast, kommist, porgandist kui ka mahlast ja sealjuures tekkivad ainevahetuse jääkproduktid põhjustavadki happerünnaku.

Terve organism saab happerünnaku neutraliseerimisega ise hakkama, kui söögikordade vahel pause jätta - süüa kolm korda päevas ning võtta vajadusel kaks vahepala. Probleemid tekivad siis, kui kogu aeg midagi näksida.

Happerünnaku kestus oleneb sellest, mida ja kui kaua söödi. Näiteks leivaviil jätvat Roosimaa sõnul suhu umbes samasuguse keskkonna, nagu sokolaadikomm. "Ühe söögikorra kestus ärgu olgu üle poole tunni. Kui teha kõik - praad, magustoit, komm - poole tunni jooksul, siis on kõik korras, siis ei jää need happerünnakud liiga pikad," rahustab ta.

Küll aga soovitab hambaarst kommil ja kommil vahet teha. Kui tavaline sokolaadikomm on võrdlemisi neutraalne, siis erksinises või mürkrohelises snäksis on arvatavasti parajal hulgal värv- ja säilitusained. Oma tavapäraselt elurõõmsal ilmel tõdeb ta: "Tihtipeale on kommidesse pandud suhkruasendajaid, mis võivad lihtsalt vähki tekitada." Enda lapsele ta erksinist venivat kummikommi ei annaks, kuid sokolaadikomme küll katkuna karta ei tasuks - mõistuse piires.

Hammaste eest tuleb hoolt kanda

Roosimaa toonitab, et hammaste tervise tähtsaim kaitsja on tegelikult sülg. Lisaks puhastamisele toob sülg hammastesse mineraalaineid, mida happerünnakud omakorda välja viivad.

Kui süüa regulaarselt kolm korda päevas, piisab Ilmar Roosimaa sõnul kahest hambapesukorras: üks õhtul ja teine hommikul. Lõunajärgset happerünnakut aitab tõrjuda näts, mis soodustab sülje eritumist ning puhastab hambaid ka mehaaniliselt.

Nätsuga ülepingutamine ei ole aga tema arvates hea mõte. Esiteks toovat nätsu pidev närimine kaasa mälumislihaste ületreenituse, mis omakorda võimendab hammaste öist kiristamist ja kokkusurumist, teiseks aga lihtsalt kulutavat hambaid. "Kui närida väga palju, võib hammaste kulumine kahe-kolme-neljakordistuda," usub ta.

Valik ideesid kommilaadungi vähendamiseks

Kui magustoitudel hammaste seisukohast vahet teha, soovitab Roosimaa puuvilju, olgu siis kuivatatud või värskeid. Tänapäeval pidavat küll isegi kuivatatud puuviljadele ja pähklitele ohtralt säilitusaineid lisatama, kuid kommidest on need oluliselt tervislikumad.

Veebikirja toimetus täiendab ideepanka omapoolsete nõuannetega.

Näiteks pakub jäätisele ehedat alternatiivi jogurtiga segatud puuviljasegu, mis mõneks tunniks külmkambrisse tahenema on jäetud. Anumasse puupulkasid torgates saab isegi kodukootud "pulgajäätiseid" teha.

Küpsiseid võib asendada riisikookidega, mis õhitud riisi tahvliks pressimisel üsna küpsisesarnase välimuse on saavutanud. Mahl on limonaadist igal juhul etem ja juurviljade atraktiivsemaks tegemisel sobib hästi omatehtud dipikaste.