Latitude59 avasündmusel „Thinking in Billions“ jäi kõlama sõnum, et innovatsiooni turule jõudmise eelduseks on ettevõtete ja riigi valmisolek uudseid tehnoloogiaid kontrollitult testida. Samas rõhutasid ettevõtjad, et uute tehnoloogiate turuletoomiseks peab õigusraamistik arengutega kaasas käima. Eesti ja rahvusvahelised eksperdid ning poliitikakujundajad arutasid täna toimunud Latitude59 avasündmusel õiguslike takistuste ületamist Eesti, Kanada ja Jaapani näidetel.

Kanada välisminister Anita Anand ütles oma avakõnes, et erakordsete asjade tegemiseks tuleb 2026. aastal võtta riske, eriti arvestades praegust geopoliitilist olukorda.

„Riikide koostöö on äärmiselt oluline ning Eesti ja Kanada on omavahel tihedalt seotud. Innovatsioon ja valmisolek muutuda koos olude ja üleilmse keskkonnaga – see on miski, mis ühendab meid,“ ütles ta ning rõhutas, et muutuvas maailmas peavad riigid kohanema.

„Kanada on olnud edukas, sest ta on mitmepoolset koostööd väärtustav riik. Me usume rahvusvahelisse koostöösse ja koordineerimisse, sealhulgas küberturvalisuse ja digivalitsemise valdkonnas. Me areneme siis, kui õpime üksteiselt ega eelda, et meil endal on kõik vastused olemas. Täna tugevdame Eesti ja Kanada sidemeid iduettevõtete ökosüsteemis, tehisintellekti ohutuse valdkonnas ja küberturvalisuses, sest maailm muutub ning meie peame muutuma koos sellega,“ rõhutas Anand.

Eesti praktikat tutvustanud majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sigrid Rajalo tõi välja, et läbimurdelise innovatsiooni eelduseks on ettevõtete ja riigi valmisolek kontrollitult katsetada.

„Innovatsiooni suurim takistus ei ole ideede puudus, vaid hirm eksida. Testkeskkonnaga loome ettevõtetele ja riigile selge ja turvalise viisi katsetada keerukaid, kuid suure mõjuga tehnoloogiaid ja lahendusi. Nii kujundame tuleviku reegleid mitte oletuste, vaid päris katsete ja andmete põhjal,“ ütles Rajalo.
 

Jaapani kogemustest rääkinud Global Finance & Technology Network-i (GFTN) Jaapani üksuse kaasasutaja ja tegevjuht Takeshi Kito tõi esile teemapüstituse olulisust.

„Jaapani ja Eesti regulatiivsed liivakastid tuginevad väga sarnastele põhimõtetele ja eesmärkidele. Lühikeses plaanis loodan, et saame vahetada teadmisi ja kogemusi ning jagada tulemusi. Pikemas vaates ootan riikide vahelist koostööd, mis aitaks kujundada miljarditesse ulatuva potentsiaaliga tärkavaid tööstusharusid mitte ainult omavahel ühilduvate regulatiivsete raamistike kaudu, vaid ka talentide vahetuse ja ökosüsteemide lõimimise abil,“ ütles ta.

Iduettevõtete ja investorite paneeli osalejad tõdesid, et vananenud regulatsioonide muutmine on innovatsiooni kiirendamiseks kriitilise tähtsusega. Tehnoloogia muudab inimeste igapäevaelu – alates sellest, kuidas me reisime ja mida sööme, kuni rahaasjade ja terviseni  ning tehisintellekti laialdane levik kiirendab muutusi veelgi.

Riskikapitalifondi Form Ventures asutajapartner Leo Ringer tõi välja, et Eesti on regulatiivse innovatsiooni vallas olnud teerajaja.

„Küsimus, kuidas saada keerulistel ja reguleeritud turgudel innovatsioonist parim võimalik, peab olema majandus- ja sotsiaalpoliitika keskne teema. Eesti on regulatiivse innovatsiooni vallas juba pikka aega teed näidanud, muu hulgas Accelerate Estonia kaudu,“ ütles ta.

Bolti ja Wolti arutelus avasid kahe globaalse ettevõtte esindajad kogemusi ülimalt reguleeritud turgudele sisenemisel.
 
Bolti strateegia ja operatsioonide juht Triin Toimetaja rõhutas, et Eesti on loonud endale tugeva rahvusvahelise maine digiriigina, kuid eelise hoidmiseks peab regulatsioon liikuma sama kiiresti kui tehnoloogia. „Bolt näeb suurt potentsiaali platvormide ja avaliku sektori tihedamas koostöös, et kujundada lahendusi, ajakohastada vananenud reegleid ning tagada, et regulatiivne keskkond käiks kaasas inimeste tegelike vajadustega,” ütles Toimetaja.

Päeva lõpetas avaliku sektori paneel, kus arutati, kuidas ületada innovatsiooni elluviimisel üht suurimat praktilist takistust ehk olukorda, kus avaliku sektori juhid jätavad vajalikud otsused tegemata kartusest oma karjääri pärast.

Arutelus osalenud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav sõnas, et praegune süsteem ei motiveeri avalikku sektorit tegema suuri arenguhüppeid.

„Ma pole tõesti näinud, et keegi oleks avalikus sektoris töö kaotanud seetõttu, et ta on olnud liiga uuendusmeelne. Samas ei motiveeri praegune riskide ja hüvede süsteem avalikku sektorit piisavalt tegema suuri arenguhüppeid. Võib-olla peaks see olema hoopis vastupidi: töö peaks kaotama siis, kui ei olda piisavalt uuendusmeelne,” pakkus ta.

“Thinking in Billions” on Latitude59 ametlik avasündmus, mis toob esile erinevaid lahendusi, mida uuendusmeelsed poliitikakujundajad üle maailma  koostöös erasektoriga katsetamas on. Sündmuse  korraldas Latitude59 koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Accelerate Estoniaga.

Latitude59 2026 toimub 20.–22. mail Tallinnas, Kultuurikatlas ning toob kokku idufirmad, investorid ja startup-ökosüsteemi arendajad enam kui 70 riigist.

Rohkem infot „Thinking in Billions“ kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta