28. oktoobril avati Leisi Kooli uus hakkepuidul töötav katlamaja, mistõttu väheneb fossiilse kivisöe aastane kasutamine ligikaudu 90 tonni võrra.

Leisi Vallavalitsuse projekt läks maksma 294 819 eurot, millest 50% moodustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetus CO2 kvoodimüügi vahenditest.

„Alanud kütteperioodil valmib 15 sarnast katlamaja mida KIK CO2 kvoodimüügi vahenditest on toetanud. Viimati valmis keskkonnasõbralik soojalahendus Suure-Jaanis, täna Leisis ning reedel ootab avamist Puurmani kütteprojekt,“ on KIKi juhatuse liikmel Andrus Kimberil täpselt enne talvekülma valmivate katlamajade üle hea meel.

Tänu katlamajale vähenevad CO2 heitmed 205 tonni võrra aastas ning väheneb ka tervisele kahjulike peenosakeste hulk.

Katlamajale on paigaldatud moodsad puhastusseadmed, et põlemine toimuks efektiivselt ning välisõhu saastamine oleks minimaalne. Lisaks kohalikule koolile, saab uuest katlamajast kasu veel kaks piirkonnas asuvat hoonet.

Leisi vallavanema Ludvik Mõtlepi sõnul köeti varem Leisi kooli katlamajas üht katelt kivisöega ja teist hakkepuiduga. Haket valmistati käsitsi kohapeal. Uue süsteemi puhul on võimalus valmistada haket suurevõimsusega mobiilse hakkuriga või osta valmis haket valla piires.

„Uue hakkpuidu katlamaja kasutusele võtmisega muutub alevi välisõhk ja ka välisilme kivisöetolmust puhtamaks. Automaatne katlamaja on oma kuu-ajalise katseaja töötanud ilma tõrgeteta. Pärast esimest kütteperioodi saame üle vaadata ka soojuse hinna langetamise võimalused,“ lisas Mõtlep.

KIKi CO2 kvoodimüügi vahendite toetused on mõeldud koostootmisjaamade, katlamajade ja soojustrasside renoveerimiseks. Kokku on KIK CO2 kvoodimüügi vahenditest toetanud 73 kütteprojekti. Neist tänaseks on lõppenud 46 ja ülejäänud lõpetatakse selle aasta lõpuks.

Kütteprojektide toetamise üheks eesmärgiks on vähendada välisõhku eralduva CO2 kogust. Lisaks tagab see Eestis väiksema sõltuvuse fossiilkütustest, töökindlamad soojusvõrgud ja kaasaegsed kaugküttejaamad. Tarbijale on boonuseks soodsam soojuse hind.