Keskkonnaministeerium hoiatab kahepaiksete lemmikloomade omanikke ohtliku seenhaiguse eest, mis võib loodusesse sattudes mitmetele meie liikidele olla surmav.

Eestis lemmikloomadena peetavatel konnadel võib esineda kahepaiksetele ohtlikku seennakkust, mida põhjustab seen Batrachochytrium dendrobatidis. Seen on laialt levinud Aafrikas ning Kesk-ja Ladina-Ameerikas, Eestile lähemal on seda loodusest leitud näiteks Saksamaal ja Taanis. Lisaks on seda seenhaigust esinenud ka Riia loomaaia kahepaiksete hulgas, kust on pärit ka enamus Eestis lemmikloomadena müüdavaid kahepaikseid.

Loomadel võib nakatumisest nähtavate haigustunnuste väljakujunemiseni aega kuluda kolm kuud või enam. Sümptomiteks on enamasti tavapärasest aktiivsem nahavahetus, nahk on hallikas ja kuiv ning loomad püüavad viibida rohkem veest eemal. Samas kõigil haigestunud loomadel väliseid haigustunnuseid olla ei pruugigi. Ravimata jäänud haige loom võib hukkuda 10-18 päeva jooksul pärast haigestumist. Kõik nakatunud kahepaiksed ei sure, eri liikide puhul on haigusele vastupanuvõime erinev.
Seen ei kujuta endast ohtu inimesele ega teistele loomadele. Kuid inimene võib seent tahtmatult edasi levitada, sest seenespoorid on väga elujõulised ja võivad nakatada teisi kahepaikseid. Nakkusohtlikud spoorid püsivad vees nakatumisvõimelisena üle kolme kuu.

Äärmiselt oluline on vältida seennakkuse sattumist loodusesse. Lemmikloomana peetavate kahepaiksetega kokkupuutunud esemed ja materjalid tuleb enne äraviskamist läbi kuumutada. Kahepaiksete akvaariumist või terraariumist eemaldatav vesi tuleb enne selle kanalisatsiooni kallamist keeta. Seenele on surmav kuiv ja kuum keskkond. Seennakkuse hävitamiseks piisab tühja ja kuiva terraariumi või akvaariumi vähemalt kuuetunnisest üle 40°C juures kuumutamisest ja kuiva sisustuse samasugusest töötlemisest.

Loomade ravi osas tasub nõu pidada veterinaaridega. Nakkust saab kindlaks teha Tallinna Veterinaar-ja Toidulaboratooriumis. Selleks tuleb hukkunud loom või eluslooma tagajala varvaste vahelt võetud koeproov viia Tallinna Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi (Väike-Paala 3, Tallinn) või Tartu kesklaboratooriumi (Kreutzwaldi 30, Tartu).