Täna räägib Bioneer eksiarvamustest seoses olümpiamängudega.

  1. 776.aastal eKr toimus esimene olümpiaad. Sel aastal toimusid esimest korda olümpiamängud. Olümpiaadiks nimetati 4 aasta pikkust aega olümpiamängude vahel. Kreeka ajaarvamine algas nende olümpiamängudega 776.aastal eKr. Ainuke spordiala nendel mängudel oli 200m staadionijooks, kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Osa võtta võisid kõik vabad, laitmatu minevikuga kreeklased, kes olid 9 kuud kodumaal ja 30 päeva Olümpial võistluseks treeninud. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Ch. Cooper

  2. Antiikajal ei tohtinud naisi olümpiavõitjaks kroonida. Esimene naine, kes olümpiamängudel võitis, oli Kyniska, ühe Sparta kuninga tütar, kes võitis 400 aastat e.Kr. kaarikuga võiduajamise. Seal valiti nimelt võitjaks hobuse omanik ja kasvataja, mitte vankrijuht, kes oli enamasti ori. Pärast Kyniskat said ka teised naised olümpiavõitjateks, olgugi, et nad oma võite isegi pealt vaadata ei tohtinud. Esimene naine, kes oma medali eest tegelikult ka võitles, oli britlanna Charlotte Cooper (1871-1967), kes võitis tennises 1900.aasta suvel Pariisis.

  3. Antiikaja olümpiamängud olid ausad. Esimene teadaolev korruptsioonijuhtum oli 388.aastal eKr, kui poksija Eupolos andis kolmele konkurendile võitmise nimel altkäemaksu. Tookordsete reeglite kohaselt ei tohtinud võidupärga enam ära võtta. Siiski kästi tal loovutada kuus Zeusi kuju.

  4. Olümpiavõitja tiitel oli spordis antiikaja kõrgeim tiitel. Olümpiamängud olid küll tähtsaimad maailma ulatusega võistlused, kuid siiski oli olemas tiitel, mis oli veelgi suurema väärtusega – perioodnik. Selle tiitli sai sportlane, kes võitis 4 aasta jooksul 4 tähtsaimat maailma mastaabiga võistlust: olümpiamängud, Püütia mängud Delfis, Nemea mängud Argolises ja Isthmose mängud Korintosel. Maadleja Milon Krotonist sai selle tiitli 6 korda (alates aastast 540 eKr).

  5. Profid lubati olümpiamängudele 1988.aastal. Antiikaja võistlejad ei olnud mingil juhul amatöörid. Alates 4.sajandist eKr andsid tooni peamiselt profisportlased. Ametlikult said nad olümpiavõidu eest vaid õlipuuoksa, ent nende kodulinnad panid välja mahlakaid preemiaid. Paljud vahetasid seetõttu isegi elukohta. Peale selle sai olümpiavõitja teistel võistlustel nõuda kõrget stardiraha.

  6. „Gümnaasium“ on kreeka väljend kõrgema kooli kohta. Tegelikult on sõna „gümnaasium“ tõlgitult „alastiolijate koht“ (kreeka keeles gymnos – alasti) ja tähendab kohta spordiharjutusteks, mida tollal tehti alasti. Gümnaasiumid tekkisid 4 sajandil eKr. Samal ajal loodi ka palgaarmee, mis tähendas, et sõjavägi ei aidanud enam meestel ennast vormis hoida. Päris ilma vaimsuseta tollal ka läbi ei aetud – antiiksete „spordiklubide“ programmi kuulusid ka filosoofilised ettekanded.

Allikas: „1000 eksiarvamust“ Chr. Pöppelmann, 2006, kirjastus „Egmont“, wikipedia, www.tui-group.com