23. juulil võttis Hispaania kohalik omavalitsus Los Alcazares vastu eelnõu, millega tahetakse anda Euroopa suurimale soolase veega laguunile Mar Menor õigused ning tunnustada seda ökosüsteemi kui õigussubjekti. Eelnõu algatamiseks oli tarvis 10 000 kohaliku elaniku toetusallkirja ning nüüd on eelnõu saadetud Murcia regionaalse assamblee kätte, kel tuleb otsustada, kas eelnõu heaks kiita või saata see Hispaania parlamendile. Eeltoodud arengud Hispaanias on osa suuremast liikumisest, mis on viimasel kümnendil maailmas tuure kogumas ning on hiljuti pead tõstnud ka Euroopas.  

Õigus on läbi aegade olnud väga inimkeskne: inimene on subjekt, kellel on eesmärgid, huvid ja võime väärtustada ning muu loodus on kui objekt ja ressursikogum. Viimasel ajal on aga üha enam pandud tähele, et selline inimkeskne lähenemine pole kas päris kooskõlas meie praeguse teadusliku maailmapildiga või pole see lähenemine puht pragmaatiliselt enam jätkusuutlik. Mitmed riigid üle maailma on tänaseks tunnustanud olulisemaid ökosüsteeme nagu jõgi, järv, mets kui õigussubjektid, mis on võimelised kandma õigusi sarnaselt juriidilistele isikutele.

Mitmed riigid üle maailma on tänaseks tunnustanud olulisemaid ökosüsteeme nagu jõgi, järv, mets kui õigussubjektid, mis on võimelised kandma õigusi sarnaselt juriidilistele isikutele.

Näiteks tunnustati Uus-Meremaal 2014. aastal õigussubjektina Te Urewe rahvusparki ning 2017. aastal Whanganui jõge ning Mount Taranaki vulkaanilist mäge. 2008. aastal sai Ecuadorist esimene riik maailmas, kus elusloodusele anti põhiseaduslikud õigused. Tänaseks on looduse õigusi tunnustatud veel näiteks Boliivias, Kolumbias, Indias ja USA-s. Looduse õiguste teemalist dialoogi ning praktikaid aitab edendada 2009. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juurde loodud Harmony with Nature programm, mille eesmärgiks on aidata üles ehitada uus mitte-antropotsentriline paradigma inimese suhtes loodusega.

Lisaks eelmainitud arengutele Hispaanias on Euroopas olnud teisigi sellesuunalisi algatusi. Näiteks 2019. aasta juulis algatas Hollandi kohalik omavalitsus Noardeast-Fryslân eelnõu, millega tahetakse tunnustada Waddenzee merd kui eriliste õigustega õigussubjekti. 2019. aasta oktoobris esitas Rootsi roheliste erakond parlamendile eelnõu, et anda loodusele põhiseadusega tagatud õigused. Samuti sisaldab Euroopa Rohelise Partei 2019. aasta mais esitletud uus lepe muuhulgas ettepanekut anda loodusele õigused.

Ülevaade arengutest looduse õiguste tunnustamisel (ingl k).


Lugu on pärit Keskkonnaõiguse Keskuse kuukirjast.