Vahva noor mees elas üleval Neeruti mägedes Kuresöödil. Vahel kõlistas ta linnurõngastega, nendega millega linde rõngastastatakse. Selle töö hõlbustamiseks pani ta üles lindudele pesakaste. Tihti ronis ta lindude järgi ülesse puu otsa või püüdis püüniskastiga tihaseid.

Mulle oli ta õpetajaks, kes mulle linduderõngastamise kunsti selgeks tegi. Üks õpetlik lugu oli sel mehel ka rääkida.

Kord olevat tahtnud ronida haavaõõnes asuva musträhni pesa juurde. Ta jõudis üles ja ajas käe suurest puuõõnsusse sisse, kuid välja ei tulnud käsi enam kuidagi mitte. Palju ei jäänud puudu, et mees olekski üles puu otsa jäänud.

Lõpuks pärast pingutust sai ta oma käe sealt ikka kätte ja rähnipojad jäidki rõngastamata, sest rohkem mees sinna üles puu otsa ei roninud ja rohkem oma kallist kätt sinna puuavasse toppida ei julgenud.

Mälestuseks healt õpetajalt mulle jäi väga õpetlik lugu - Kätt ei maksa ikka iga augu sisse ajada.

Neeruti, 1984.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!