Kliimamuutuste mõjul sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis muudab meie metsad tuleohtlikumaks. Päästeamet palub suveperioodil olla inimestel looduses ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid. Metsavaldkonna ekspertide sõnul tuleb metsaomanikel pöörata tähelepanu sellele, et metsas oleks vähem kergestisüttivat meterjali.

 

  • Maamajandus
  • 8. juuni 2020
  • Foto: Kuno Tammearu, Andres Talijärv, Marek Metslaid pressikonverentsil. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Tuleoht on tavaliselt kõrgem metsades, kus leidub palju kergestisüttivat materjali – näiteks kuivanud alusmetsa ja võsa. Hooldatud mets omab head vastupanuvõimet erinevatele häiringutele, sealhulgas metsatulekahjudele. Veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamine võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist. Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal, ainuüksi hooldamine metsa süttimise eest ei kaitse. 

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on metsas ja maastikul olnud tänavu juba ligi 600 tulekahju ning möödunud nädalavahetusel tuli päästjatel rinda pista kahe eriti keerulise tulekahjuga, mille kustutamiseks kulus mitu päeva.

“Looduses tuleb lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsalt alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,” ütles Tammearu.

Ühe probleemse tegevusena toodi välja ka turbaväljadel ATVdega sõitmine ja hooletu suitsetamine. Turbaväljade puhul aitab ainult juurdepääsu tõkestamine. Hoolimatult ära visatavate konide vastu aitab teeveerte niitmine ja suurem segametsade osakaal piirkondades kus inimesi liigub. Kulupõletamist on küll aegade jooksul vähemaks jäänud, kuid päriselt pole see ära lõppenud.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on teadlik metsade hooldamine oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks.

“Loodusjõudude vastu inimene ei saa, küll aga saab inimene läbi metsa eest hoolitsemise väga palju ära teha selleks, et võimalikku kahju minimeerida. Metsaomaniku seisukohalt on kõige olulisem metsa puhastamine kergestisüttivast materjalist, tuletõrje veevõtukohtade ligipääsetavuse tagamine ja metsasihtide korrastamine,” selgitab Talijärv.

Ta paneb metsas matkajatele südamele, et tuleohtlikul ajal looduses liikudes tuleb olla väga ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning piiranguid. “Igal teol ja tegemata jätmisel on reaalne tagajärg,”  rõhutab ta.

Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid toob välja, et seoses kliimamuutustega sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist soodustab.

“Viimastel aastatel on olnud erakordselt kuivad ja soojad kevaded ning prognoosid näitavad, et selline trend võib jätkuda. Maailma juhtivate teadlaste hiljuti avaldatud analüüsistselgub, et boreaalse ja parasvöötme metsade häiringurežiim on üleilmses muutumises, kusjuures valdav häiringutegur meie laiuskraadil on tuli. Ohutaset tõstavad omakorda üraskikahjustuste tõttu kuivanud kuused,” selgitab Metslaid.

“Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsade puhul lagedad alad ja noorendikud, ehk sellised metsad kus oksad ja maapind on lähestikku. Vanemad metsad enam nii tuleohtlikud ei ole, kuid majandamata jätmise korral võivad ka keskealised metsad muutuda tuleohtlikuks,” lisas Metslaid.

Möödunud nädalal toimusid Eestis metsa- ja maastikupõlengud kokku rohkem kui 200 hektaril. Klooga rabas põles päevaga ligikaudu 120 hektarit metsa. Pärnumaal Maima lähistel leidis aset rabapõleng umbes 80 hektari suurusel alal. Sudiste lähedal Viljandimaal tekkisid metsas kaks väiksemat tulekollet, mis saadi õnneks kiiresti kontrolli alla. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu Mets andmetel esines 2014-2018 aastate keskmisena metsatulekahjusid umbes 130 hektaril. Hiljutiste põlengute kiirele levikule aitas kaasa tugev tuul.

Metsade hooldamise kohta saavad metsaomanikud lisainfot kohalikelt metsaühitustelt.