New Yorgi filmitegija Morgan Spurlock nägi 2002. aastal televiisorist uudist kahe teismelise kohta, kes kaebasid kohtusse kiirtoidurestorani McDonalds, sest pidasid ettevõtet oma rasvumise põhjustajaks.

Morgan Spurlock otsustas testida noorte väidet, et kiirtoidu söömine võib oluliselt kahjustada selle sööja tervist. Kuuajasest katsest valmis 2004.aastal 98-minutiline dokumentaalfilm „Super Size Me“, mis on võitnud mitmeid auhindu.

Kiirtoidukatsel järgis Spurlock kindlaid reegleid:

  1. Ta pidi vähemalt korra sööma kõiki McDonaldsi menüüs olevaid asju.
  2. Ta tohtis süüa vaid seda, mis letis saadaval oli (ei mingeid eritellimusi).
  3. Ta pidi tellima supersuuruses eine iga kord, kui teenindaja seda pakkus.

Kiirtoidu mõju hindamiseks kontrollis mees oma tervist nii enne kui ka pärast katset.

Esimese nädalaga võttis Morgan Spurlock juurde 4kg. Kuu ajaga kosus mees 11 kilo võrra. Ta kolesterooli tase oli tõusnud 65 punkti võrra ning oli 33% kõrgem kui alustades. Spurlocki arst mainis, et kiirtoidudieet põhjustas mehel tõsiseid maksakahjustusi. Pärast katset kulus Spurlockil endisesse vormi tagasi jõudmiseks 14 kuud.

Film „Super Size Me“ paneb proovile toidukorporatsioonide võimu dikteerida inimestele toitumist. Tegemist ei ole ainult McDonaldsi menüüdega, vaid suurkorporatsioonide osavate turunduskampaaniatega, mis mõjutavad meie väärtushinnanguid ja toitumisharjumusi.

Pärast „Super Size Me“ esilinastust hakkas McDonalds oma menüüst tasapisi eemaldama supersuuruses eineid ja nende asemel katsetama uut eine tüüpi Go Active Happy Meal, millega käib kaasas salat, pudel vett ja sammulugeja.

Asjaolus, et film USA-s väga suurt vastukaja leidis, pole midagi imelikku. Ameerika Ühendriikides on kaks täiskasvanut kolmest ülekaalulised või tüsedad. Kiirtoidu tarbimine on USA-s üldlevinud.

Et kiirtoit on ka Eestis üsna kättesaadav, siis tasub kunagist hittfilmi igal juhul meenutada.

 Kasulik teada:


Allikad: "365 moodust maailma muuta" M.Norton, Tartu Ülikooli Kirjas