Ülo Niinemets juhib keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskust ENVIRON, mis koondab Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi ning uurib taimede stressihormoone. Võib öelda ka, et ta uurib taimede keelt. Stressihormoonid võimaldavad taimedel omavahel suhelda, aitavad kohaneda ja ellu jääda: sobituda inimese tegevusega, saada hakkama kõikvõimalike haigustega, kliimamuutustega, konkurentsiga taimeriigis ning looduses laiemalt.

Niinemetsa uurimistöö üks peaeesmärke on taimede kohanemisvõime sissekirjutamine kliimamudelitesse. See muudaks need täpsemaks ja hoiaks ära suisa absurdsed ennustused. Ühe varasema kliimamudeli kohaselt näiteks, peaks Amazonase vihmametsade asemel asuma täna kõrb.

"Nendes mudelites ei arvestata tegelikult biosfääri veel piisaval määral. Taimestikuga arvestamine on suhteliselt pinnapealne ja see võiks olla palju, palju parem," rääkis Ülo Niinemets saates "Püramiidi tipus".

Stressis taim on võimeline end kokku võtma ning ellujäämise korral võib saada hoopis temast kliimamuutja. Ülo Niinemetsa uurimisrühm lisab selle aspekti ka kliimamudelisse.

"Kui stress hakkab taimele mõjuma, siis mis taim teeb? Stressi toimel toimuvad mitmed struktuursed, füsioloogilised muutused taimes ja taim kohaneb uute tingimustega. Stressi tingimustes süsiniku sidumise võime ja fotosüntees vähenevad, kasvukiirus väheneb, aga kui taim on kohanenud, siis nendes samades tingimustes, no näiteks on natuke kuumem, see taim nüüd kohaneb ja saavutab peaaegu samasuguse protsessi kiiruse nagu oli tal enne stressi," selgitas Niinemets.

"Nendes globaalsetes mudelites tegelikult üldse ei arvestata praegu taimede kohanemisega. Isegi, kui me saaksime selle kasvõi kõige primitiivsemal viisil nendesse mudelitesse viia, see on juba suur samm edasi."

Mis taimedes üldse stressi tekitab? Millega kohaneda tuleb?

Taimedes võivad stressi tekitada välised keskkonnatingimused, toitainete kättesaadavus ja bioloogilised tingimused näiteks konkureerimine teiste taimedega keskkonnaressursside pärast. Stressis taim hakkab tootma stressihormoone.

"Mistahes selline stressiilming käivitab terve rea, kaskaadi reaktsioone ja nende reaktsioonide suhteliselt alguses on mitmesugused sellised protsessid, mille tulemusena vabanevad lenduvad ühendid. Alustades kõige algusest, üks esimesi stressireaktsioone on vabade rasvhapete vabanemine membraanidest," kirjeldas professor. 

Üks stressihormoon näiteks, on spetsiifiline purustatud rohu lõhn, mida tunneme, kui oleme muru niitnud ning stressihormoonid käivituvad ka viljades, kui on aeg anda märku, et ollakse küpsed. Aga see kõik on alles stressireaktsiooni algus. Edasi tulevad keerulisemad molekulid.

"See tähendab seda, et teatud geenid aktiveeritakse nende ühendite toimel ja taimed hakkavad sünteesima spetsiifilisemaid lõhnamolekule," selgitas Niinemets. Ning lõpu poole moodustuvad ühendid, mis ei lendu.