Kalavarud, mida kord peeti ammendamatuteks, on globaalse kokkuvarisemise äärel. Enam kui 70% kalatööstusele sobivatest kogu maailma kalavarudest on lõpuni ammendunud või tugevalt ülepüütud. Kuid lahendus on meie endi kätes, sest tarbija valikutest sõltub see, kas tulevased põlvkonnad saavad samuti vete rikkusi nautida. 

WWF on koostöös Seafood Choices Allianceiga välja töötanud meetodika söödavate  veeloomade jätkusuutlikkuse hindamiseks. Selle põhjal on koostatud mitmeid juhendeid tarbijatele, mis näitavad, milliseid tooteid võib tarbida ja milliseid  tasub pigem vältida. 

1) Hea valik

  •       Ahven
  •       Haug
  •       Lest
  •       Põhjamere krevetid 
  •       Kilu
  •       Koha
  •       Latikas
  •       Luts
  •       Makrell
  •       MSC – märgiga kalatooted (Marine Stewardship Council)
  •       Jõevähk 
  •       Räim
  •       Heeringas
  •       Söödav rannakarp (kasvandus)
  •       Särg 
  •       Tursk (vaid Barentsi merest)
  •       Forell (Euroopa kasvandustest)
  •       Sardiin (Kirde-Atlandilt) 

2)Mõtle enne, kui ostad

  •       Pangasius 
  •       Soomuslest
  •       Homaar ehk merivähk 
  •       Vikerforell 
  •       Lõhe 
  •       Huntahven
  •       Silm 
  •       Mägihõrnas e arktika paalia
  •       Niiluse ahven (Lates niloticus)
  •       Kammeljas ehk kivikammeljas
  •       Merilest
  •       Vähk (Hiina)
  •       Siig
  •       Rääbis
  •       Meriforell (kasvatatud)
  •       Tilaapia
  •       Tuunikala (konservis: Skipjack, Bonito)
  •       Tursk (Läänemere idaosa) 

3) Väldi

  •       Angerjas
  •       Hai 
  •       Krevetid (troopikast)
  •       Merikeel
  •       Merikurat ehk õngitseja
  •       Mõõkkala 
  •       Kuldne meriahven
  •       Hiidlest
  •       Atlandi tuur
  •       Söödav rannakarp
  •       Meriforell
  •       Tuunikala (kulduim-, siniuim-, suursilmtuunikala)
  •       Tursk (Läänemere lääneosa ja Põhjameri) 

Angerjas - Liik on kantud tõsiselt ohustatud liigina Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) punasesse raamatusse. Alates 2007.aastast reguleerib angerjaga seonduvat Euroopa taastuskava. Alates 1970ndatest on angerjate arvukus langenud enam kui 90%. Põhjuseid on mitmeid: ülepüük, keskkonnasaaste, muutused Golfi ja Põhja-Atlandi hoovustes.

Hai - Haid ilmusid merevetesse juba rohkem kui 400 miljonit aastat tagasi, ammu enne dinosauruseid – ja on püsinud siiamaani. Nüüd aga ohustab mitmeid hailiike väljasuremine. Haide populatsioonid on viimase paarikümne aasta jooksul kahanenud 70-90% ulatuses. Probleemi põhjustena on välja toodud ülepüük ja nn finning, kus elusatelt kaladelt lõigatakse seljauim ära ja ülejäänud kala visatakse tagasi ookeani.

Krevetid – Troopikas kasvatatakse krevette enamasti mangroovides, mis on väga omapärased oma taimestiku ja loomastiku poolest. Mangroovid kaitsevad kohalikku mullastikku erosiooni eest, nad on ka majanduslikult oluliste kalade kudemisalaks ning moodustavad olulise puhvritsooni tsunaamide eest.  Ligi veerand mangroovimetsadest on ohustatud krevetikasvanduste poolt, 35% mangroovidest on hävinud viimase kümne aasta jooksul. Sisuliselt toob kasvanduse rajamine mangroovi kaasa selle ökosüsteemi lagunemise. Krevetid tarbivad vette lastud söödast, antibiootikumidest jm ära vaid 30%, ülejäänud osa langeb veekogu põhja ja ladestub sinna koos krevettide väljaheidetega ning mõne aja pärast on kogu ala reostunud.

Atlandi tuur – Euroopas on ta looduskaitse all juba 1980ndatest, kuuludes ka IUCNi punasesse raamatusse. Tuurad kasvavad aeglaselt ja on väga pikaealised, olles seega eriti ohustatud ülepüügist.

Tuunikala – Mitmed tuuniliigid  on kriitiliselt ohustatud liigid oma hinnatud liha pärast. Mitme tuuniliigi kohta puudub piisav info. Tuunid on sarnaselt haidele ja tuuradele väga pikaealised ja suurekasvulised. Peamiseks ohuks on ülepüüdmine. Eriti suure mõjuga on ilmselt Jaapan, kes 2009.aastal ületas lubatud püüginorme 2-3kordselt. Lisaks ohustab tuunipüük ka delfiine ja muid mereloomi, kes jäävad püünistesse ning soovimatu kaaspüügina surnutena vette tagasi visatakse.

Tursk – Looduslikud tursavarud ammendusid juba 1990ndatel, 2000. aastal sai alguse nende kasvatamine akvakultuuris. Kala on kantud IUCNi ohustatud kalaliikide nimekirja ja kalavarud pole seni suutnud taastuda, hoolimata vähenenud kalapüügist.