Väiksevõitu Neeruti maastikukaitsealal on seljataga veidi enam kui inimpõlvkonna pikkune ajalugu. Räägitud on temast palju, eriti tema maastiku ilust ja võlust. Seda on lihtne ise kogeda isegi suhteliselt lühikese matkaga.

Kirjandusallikates räägitakse eelkõige kaitseala jääaja aegsest päritolust või kohanimedest, seda kas Enn Loigu või Eduard Leppiku sule vahendusel. Vahel kiidetakse ka lopsakat taimestikku ja kauneid salukuusikuid.

Väga vähesed aga teavad, et kõige paremini on Neeruti mägedes uuritud hoopis sealne linnustik. Otsa tegi lahti 1960. aastal zooloog Tiit Randla, kes vormistas kolme aasta pikkuse uurimistöö 1963. aasta kevadel oma TÜ diplomitööks „Neeruti salukuusikute linnustik”.

Kakskümmend üks aastat hiljem, 1984. aastal alustas linnuseiret ja röövlindude uurimist Marek Vahula. Selle põhjal valmisid kolmel aastal (1987, 1989, 1990) bioloogiaalaste uurimistööde konkursitööd, mis kahel korral vabariikliku konkursi ka ära võitsid. Teemaks oli täpsemalt „Neeruti röövlinnud”, kus lisana ka üldine linnustiku kokkuvõte.

25 aasta pikkuse seire järel valmis voldik „Mägede linnud”, mis võttiski kokku 1984.-2009. aasta tulemused. Kõik teosed on olemas ka Kadrinas, Neeruti Seltsis.

Neeruti saab kiidelda ka suure linnuliikide arvuga, sest maastik on väga mitmekesine. Vaid tunnise matkaga võib kohata veelinde nelja järve ääres. Rabalinde väikestes rabades ja pea kõiki Eesti laululinde küll salukuusikutes, küll segametsades või lodudes.

Tiit Randla uuringu ajal kohati 122 linnuliiki, hiljem vaid 113 liiki. Kadunud on mitmed liigid (karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke, kolmvarvas-rähn), aga nende liikide allakäik on olnud Eestis üldine, mitte vaid mägedes.

Ehk on see hea märk, et tänu maastikukaitsealale on lindude elupaigad olnud hästi kaitstud. Kaheksakümendate suur lageraiie tõi suured lageraielangid ja metsalinnud taandusid metsasaarekestele. See oli hea aeg ka kassikakule ja händkakule. Tänu uue metsapõlvkonna hoogsale sirgumisele on oodata metsaliikide osakaalu uut tõusu ja ehk ilmub taas haudelindude sekka vahepeal kadunud kanakull.

Neeruti mäed on tuntud kui märtsilind hiireviu paradiis. Temaga on seotud kolm omalaadset rekordit: vanim viupesa saab sel suvel 31-aastaseks; samas pesas lennuvõimestus 1999. aastal 5 poega ja 1989.-1990. ehk kahel aastal pesitses neid alal üheksa paari.

Kahe mehe (Karle Meosi ja Marek Vahula) algatusel toimub iga aasta mai esimesel nädalal Neeruti Päev, kus Kadrina kooli lapsed ja lapsevanemad panevad kogenud juhendajate eeskujul lindudele erinevaid tehispesi. Kolm Neeruti päeva on seljataga, järgmine, number 4, on 2. mail, sel kevadel. Kõik on oodatud kell 14.15 kahe järve vahele piknikuplatsile!

Neeruti mäed ootavad uut linnuseirajat, kes arvult neljanda uurimuse ette võtaks. Seni pole teda veel leitud. Kel uue Neeruti linnuseire teostuse vastu huvi, võiks sellest soovist märku anda kas Neeruti Seltsile (neerutiselts@hot.ee) või allakirjutanule (marek53@hot.ee).


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!