Eile algas Viljandimaal, Suure-Kõpu mõisas järjekorras 23. Eesti Etno laager, kuhu koguneb sel aastal 40 osalejat, neist 5 välismaalt.  Kõpusse koonduvad noored, et nädala jooksul muusikat mängida, üksteiselt lugusid õppida ja loodust ning seltskonda nautida ehk kokkuvõtlikult nädalaks pärimusmuusikasse sukelduda. Laagri lõppakordina esinetakse Pärimusa 2.0 sündmusel nii 24. kui 25. juulil.

  • Bioneeri uudised
  • 17. juuli 2020
  • Foto: Eesti Etno Viljandi pärimusmuusika avarongkäigus 2019/Silver Tõnisson

Laagri peakorraldaja Margit Kuhi tunneb heameelt, et laager sel aastal ikka toimuma saab: „Koroona-piirangutega seoses oli oht, et nii nagu lükkus edasi järgmisse aastasse Viljandi pärimusmuusika festival ja enamus Etno laagreid maailmas, nii tuleb meil ka Eesti Etno tavapärane toimumisaeg mööda lasta. Õnneks suutsime endid organsieerida nii, et kõik terviesenõuded on täidetud ja osalejatel peaks laagris igati tore ja julge olema. Laagrisse saime seetõttu võtta küll peaaegu poole vähem tahtjaid eriti just välisriikidest aga praegust laagri koosseisu ja sünergiat vaadates, on juba näha, et Etno tuleb sel aastal elav, musikaalne ja äge,”räägib Kuhi.

Lisaks Eesti Etno laagrile ei jää sel aastal toimumata ka Laste Etno, mis algab päev hiljem ja kuhu on oodata 20 last üle Eesti. „Igal aastal imestan, et  on nii palju uusi lapsi ja noori, kes soovivad tulla meie Etnosse. Sel aastal 90% osavõtjatest on täiesti uued näod! See näitab, et pärimusmuusika pisikud levivad jõudsalt ning loovad uut põlvkonda,” rõõmustab Margit Kuhi.

Eesti Etno on rahvusvaheline muusikalaager, kus osalejate endi poolt läbi viidud õpitubades omandatakse kuulmise teel erinevatest maadest pärit muusikapalu. Iga päev õpitakse erineva esindajatelt üks lugu või laul, mida hiljem üheskoos seatakse, harjutatakse ja kontsertidel ette kantakse.

Eesti Etno noori koos Laste Etnoga võib musitseerimas näha 22. juulil Kõpu lauluväljakul ning 24. ja 25. juulil  Viljandi lossimägedes, tänavust Viljandi pärimusmuusika festivali asendavatel kontserdipäevadel Pärimusa 2.0.