Eraomanike huvide eest seisvad Eesti Erametsaliit ja Eesti Omanike Keskliit nõustuvad Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et tänane looduskaitsealuste maade riigile võõrandamise metoodika on põhiseadusvastane ja loodavad eraomanike huve arvestavat otsust ka Riigikohtult.

  • Maamajandus
  • 29. aprill 2021
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Sel nädalal Riigikohtule saadetud kirjas nõustuvad omanike esindusorganisatsioonid halduskohtu seisukohaga, et ulatuslike majandustegevuse piirangute kehtestamisel, mis välistavad metsa majandamise, on tegemist de facto sundvõõrandamise olukorraga ja omanikule tuleb nõudmisel tasuda kohest ning õiglast hüvitist. „Kui omandiõiguse kolmest komponendist, valdamise, kasutamise ja käsutamise õigusest, on üks elimineeritud, siis pole omandiõiguse koosseis enam täidetud,“ selgitas olukorda Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna. Ta toob eriti halva õigusloome näiteks muinsuskaitseseaduse, mis lubab uue mälestise liigina võtta riikliku kaitse alla looduslikud pühapaigad, millega keelatakse sellel alal ka metsamajandamine, kuid seadus ei näe ette ainsatki hüvitusmehhanismi.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa selgitas, et nende hinnangul peab riigi poolt avalikes huvides maade omandamine toimuma eelkõige 2018. aastal vastu võetud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse põhimõtteid järgides. Selle seaduse vastuvõtmisega loodi uus kaasaegne ja põhiseaduspärane kontseptsioon maade omandamiseks, mis eeldab esimeses etapis läbirääkimisi kinnisasja ostmiseks turuhinnaga koos erinevate lisahüvitistega ning alles teises etapis sundvõõrandamist.

„Täna on raske põhjendada, miks peaks looduskaitseliste maade omandamise reeglid oluliselt erinema üldreeglitest, näiteks kui avalik võim omandab maad teede ehituseks või riigikaitselistel eesmärkidel,“ lisas Eelmaa.

Märtsi keskpaigas tunnistas Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-19-613 põhiseaduse §32-ga vastuolus olevaks looduskaitseseaduse §20 lg2 ² ja 4 ning seda sätet rakendava Vabariigi Valitsuse 08.07.2004.a määruse nr 242. Otsuse metoodika põhiseaduspärasuse kohta peab nüüd langetama Riigikohus.