16. septembril tähistatakse rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühine osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma.”

Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid – ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi.

“Kui riigid poleks osoonikihi ühises kaitsmises kokku leppinud ja selleks vajalikke abinõusid rakendanud, paiskuks õhku praegusest oluliselt rohkem osoonikihti kahandavaid aineid,” ütles Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Valentina Laius. “Selle tagajärjel kahaneks osoonikiht aastaks 2050 põhjapoolkeral 50%-ni ning lõunapoolkeral 70%-ni, mis omakorda põhjustaks 20 miljonit nahavähi ja 130 miljonit silmakae lisajuhtu.”

Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega – isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme.

“Samas ei pruugi need positiivsed ennustused täituda, sest enamik osoonikihti kahandavatest ainetest on väga suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga (ehk tegu on kasvuhoonegaasidega), mis mängivad oma osa Maa temperatuuri tõusus,” märkis Laius.

Mida teeb osoonikiht?

Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 10–50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini.

“Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava,” märkis Laius. “Osoonikiht on kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest, peegeldades tagasi kuni 99% Päikeselt tuleva kahjulikust ultraviolettkiirgusest.”

Mida lühema lainepikkusega on ultraviolettkiirgus, seda suuremat kahju võib ta põhjustada ning seda paremini neelab teda osoonikiht. Suhteliselt lühikese lainepikkusega ultraviolettkiirgust tuntakse UV-C nime all – see on kõigele elavale surmavalt kahjulik, kuid õnneks osoonikiht neelab ja peegeldab seda praktiliselt täies ulatuses. Pikema lainepikkusega ultraviolettkiirgus UV-A on suhteliselt kahjutu ning osoonikiht laseb seda peaaegu täielikult läbi. Nende vahele jääb keskmise lainepikkusega kiirgus UV-B, mis on vähem ohtlik ja millest suurema osa neelab või peegeldab osoonikiht tagasi.

Mis ohustab osoonikihti?

Osoonikihi hõrenemine avastati 1970-ndatel pooluste kohal, kuid hõrenemine toimub sesoonselt kõigis geograafilistes piirkondades. Hõrenemist põhjustavad fluori, kloori või broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse külmutusseadmetes; konditsioneerides; vahutekitajatena nt vahtfenoplasti, polüuretaani jne tootmisel; propellendina aerosooli tootmisel; lahustitena; pestitsiididena; meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel; puhastuslahustina nt metalli, arvutidiskettide ja rõivaste puhastusel; tulekustutites jne.

Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, mis on süsivesinike broomiühendid, sisaldades ka fluori, kuid osooni hävitav ühend neis on kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3–10 korda rohkem kui freoonid, samas kasutatakse neid tunduvalt vähem.

Sõltuvalt ühendis sisalduvatest elementidest nimetatakse neid täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikeks (CFC) või osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikeks (HCFC). Viimased töötati välja CFC-de asendusaineks, kuna need lagunevad tunduvalt kergemini ja on osoonikihile vähem kahjulikud. Kuid nüüd tuleb asuda ka HCFC-de kasutuselt kõrvaldama. 2010. aasta 1. jaanuaril jõustub Euroopa Liidus tehasepuhtusega HCFC-de kasutamise keeld toodete või seadmete tootmises või hooldes, eelkõige aga uuestitäitmisel. 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2015 võib seadmete hoolduses kasutada ainult puhastatud HCFC-sid. 1. jaanuarist 2015 on igasugune HCFC-de lisamine seadmetesse keelatud.

HCFC-de asendamiseks ei ole lihtsat lahendust, mis sobiks kõigile süsteemidele, vaid valik sõltub konkreetsest kasutusalast ja seadme suurusest.

Mis on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud?

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes/ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge GWP-ga fluorosüsivesinikke (HFC). (GWP – Global Warming Potential, globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal).

Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused „Osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuded” ja 2008. aastal jõustunud „Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid”.

Eesti saavutused:

  • osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud;
  • on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja korraldamisega tegelevad asutused ning kord;
  • on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele;
  • täielikult halogeenitud freoonide (CFC) ja osaliselt halogeenitud freoonide (HCFC) kasutuselevõtmine on oluliselt vähenenud.

 

Loe lisaks:

http://www.uneptie.org/ozonaction/events/ozoneday/2009.htm

http://www.uneptie.org/ozonaction/

http://ozone.unep.org/

http://www.envir.ee/1031

 

Hoia oma nahka