Tähtsustamaks keskkonnasäästlikku mõtlemist teeb Viljandi pärimusmuusika festival sel aastal koostööd MTÜ Eesti Pakendiringlusega, kes aitab tuhandeid inimesi liitva peo käigus tekkivad jäätmed kokku koguda ja taaskasutusse suunata.

Nagu enamikel suvistel vabaõhusündmustel, moodustavad ka Viljandi festivalil tekkivatest jäätmetest lõviosa toidu või jookidega määritud pakendid, millest on tänapäevase tehnoloogia abil võimalik 100 protsenti taaskasutada.

Festivali alalt kokku kogutud pakendijäätmed muudetakse pärast sorteerimist ja tükeldamist graanuliteks. Seda materjali kasutavad mitmed ettevõtted uute toodete toorainena, säästes seejuures võrreldes esmase tooraine kasutamisega kuni 90 protsenti veekulust ja 2/3 energiast.

Eestis toodetakse taaskasutatud plastpudelitest näiteks patjade ja tekkide sisu, uut plasttaarat ja tööstustarvikuid. Paberist pakendeid kasutatakse pakkematerjalide, mappide, trükiste ning majapidamispaberi valmistamiseks. Klaaspakenditest saab uuesti klaastaara ja puidust mööblitööstuse detailid või küttegraanul.

Pakenditest, mis on taaskasutusmaterjaliks töötlemiseks liialt määrdunud, toodetakse jäätmekütust. See tähendab, et  sorteerimisel eraldatakse jäätmemassist põlev osa, purustatakse see näpuotsa suurusteks tükkideks ja saadakse kõrge kütteväärtusega materjal.  Eelmisel aastal Tallinnas peetud laulu- ja tantsupeolt koguti sellist materjali 140 tonni ning see rändas aktsiaseltsi Kunda Nordic Tsement kateldesse ja asendas sooja tootmises põlevkivi.

Tänavu ei pea ükski folgiline kartma, et tema poolt konteinerisse või kogumiskotti viidud väärtuslik pakendimaterjal jõuaks prügimäele, sest pakendite kogumist ning taaskasutamist organiseeriv Eesti Pakendiringlus suunab kõik jäätmed prügimäest mööda ja otse taaskasutusse. Informatsiooni nende toimingute kohta leiab nii konteinerite pealt, kui ka festivali ajal Rohelise lava juures tegutsevast MTÜ Eesti Pakendiringluse telgist.

Festivali heakorra eest vastutav Raido Nurk avaldas veendumust, et valdaval osal festivali külalistest pole ükskõik, mis nende käe läbi tekkivatest jäätmetest pärast prügikasti heitmist saab. „See, kui jäätmed varahommikul meie akna alt ära viiakse, ei tähenda, et neid enam olemas ei ole. Ei pea olema ökohull, taipamaks et lõputult pole võimalik kõike ühekordselt kasutada ning taaskasutusest peab saama meie elus igapäevane nähtus,“ rääkis Nurk.

XVIII pärimusmuusika festival leiab Viljandi lossimägedes ja südalinnas aset 22.-25. juulil ning selle teemaks on "Seest tuleb üks tants!".