Keskkonnaameti ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna koostööleppe raames hakatakse Pärnus üldkasuliku tööna ohtlikku võõrliiki verevat lemmmaltsa rohima.

  • Elurikkus ja looduskaitse
  • 8. juuni 2018
  • Foto: Pärnu rannas koeraga jalutaja võib sattuda rohimistöödele. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Verev lemmmalts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on Eestisse sattunud aiandushuviliste kaudu. „Suurte lillakas-roosade õitega taim on välimuselt küll kaunis, ent tegelikult on see üks suuremaid nuhtlusi nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias, sest tema kiire leviku tõttu kaovad kohalikud kodumaised taimeliigid,“ lausus Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Liik on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja ja tema kasvatamine ning paljuneda laskmine on rangelt keelatud. Samuti on vajalik teda tõrjuda, et peatada taime edasine levik. Verev lemmmalts kasvab suurte ja tihedate kogumikena peamiselt just niisketes ning poolvarjulistes servakooslustes, näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres.

Keskkonnaamet annab viimast lihvi vereva lemmmaltsa ohjamiskavale, mis näeb ette erinevad meetmed, kuidas selle liigiga Eestis võidelda. Kõige olulisem on sealjuures teavitustöö tegemine, et inimesed loobuksid taime kasvatamisest koduaias ega viiks oma aiajäätmeid loodusesse. Kõige efektiivsem taimede hävitamise meetod on aga lemmmaltsa välja kitkumine ehk rohimine.

„Kui taimi rohida enne seemnete valmimist, on lootust kolooniast kolme aastaga vabaneda. Seda, kuidas taimi on kõige efektiivsem rohida ja eemaldada, õpetame ka Pärnu seadusrikkujatele, kes juulis asuvad tööle Eesti ühes suurimas vereva lemmmaltsa koloonias Pärnu linnas, Pärnu jõe ääres,“ lausus Eike Vunk.

„Kuna taime rohimine on küllaltki lihtne ja ohutu tegevus ning seeläbi saame panustada looduskaitsesse ja kodumaiste taimede hoidmisse, sobib see suurepäraselt üldkasuliku töö põhimõtetega. See on hea võimalus teha koostööd riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse vahel, et saavutada kõigile kasulikke tulemusi,“ lausus Rita Vainula Pärnu kriminaalhooldusosakonnast.

„Pärnu linnale on see hea võimalus puhastada linna jõeäärne maa ohtlikust võõrliigist ning seeläbi anda tööd korrarikkujatele, kes saavad heastada oma seaduserikkumisi,“ lausus Karmo Näkk, Pärnu Linnavalitsuse linnavara- ja heakorrateenistusest.