Ka sellel pühapäeval võime kaasa mõtiskleda Piia Kokka luuletustele.

Teeleminek

Õrnrohelised
mustikalehed
paitavad
mu sääri,
läbi nende
saan aimata
iseenda
ja maailma
ääri.
Tunnen
iga mu 
samblane 
samm
meid mõlemaid
väärib
ning
kirgas
muutuste algus
mu sisimas
käärib...


Loe Piia eelmist luuletust siit

Jaga: