Esimene Pauligi poolt läbi viidud kohvipuru kogumise pilootprojekt toimus 2018. aastal. 25 päeva jooksul koguti 4,4 tonni kasutatud kohvipuru. Sellest massist toodeti üle 2000 kWh elektrienergiat. Projekt kattis sellega viie SOS Lasteküla majapidamise energiavajaduse üheks kuuks. Kuid see oli alles esimene pilootprojekt.

Rahvusvahelisel kohvipäeval, 1. oktoobril 2019, alguse saanud kolmekuulises kampaanias kutsus Paulig nii ettevõtteid, kui ka eraisikuid üles kasutatud kohvipuru koguma. Üleskutsest võttis osa ka Bioneer, lisades oma annetuse kodu läheduses asuvasse kogumiskasti.

„Eraisikute ja ettevõtete positiivne suhtumine kohvipuru kogumise algatusse näitas, et Eesti inimesed mõtlevad järjest enam sellele, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Lisaks kodus ja kontorites kogutud kohvipurule saime suure koguse kasutatud kohvipuru ka koolidest, kus korraldati lausa klassidevahelisi võistlusi,“ räägib Pauligi kohvipuru kogumise projektijuht Keily Volkov.

Kolme kuu jooksul koguti 13,8 tonni kasutatud kohvipuru. See mass liikus edasi Vinni biogaasijaama, eesmärgiga toota rohelist bioenergiat, mis kingiti Haiba lastekodule.

Kuidas toimub kohvijäätmete ümbertöötlemine?

Binoeeri küsimusele vastab Vinni Biogaasi OÜ Juhatuse liige Kristjan Stroom: "Koos teiste tahkete toorainetega sisestatakse kohvipaks läbi Vinni biogaasijaama läbi tahke toormelao, kus see pumbatakse põhikääritisse. Seal seguneb kohvijääde vedela toorainega. Kohvipaks liigub põhikääritist I ja II järelkääritisse – kõikides kääritites toimub anaeroobne protsess, kus mikroorganismid toormes sisaldavat kuivainet lagundavad. Kohvipaksu viibeaeg kääritites on kokku vahemikus 35-40 päeva. Protsessi käigus eraldub biogaas. Kõrvalproduktina tekib väärtuslik digestaat, mis liigub laguuni ja sealt edasi väetisena põldudele. Tekkinud biogaas juhitakse koostootmisjaama, kus põletamise teel toodetakse sellest rohelist elektrienergiat ja soojusenergiat."

Oleme Ragn-Sell´siga aktiivselt kohvipuru projekti raames koostööd teinud. Nendega peetud arutelude tulemusel saame öelda, et kui täna viskab kohvisõber oma kasutatud kohvipuru biojäätmete konteinerisse, on selle ümber töötlemiseks suuresti kaks lahendust. Esimene lahendus on, et kohvipaks läheb kompostimise väljadele, misjärel muutub see kompostiks haljastuse tarbeks või aiandusmullaks.

Teine lahendus on, et kohvipaks või biojääde läheb gaasi tootmisesse ja sellest toodetakse biogaasijaamas elektrienergiat. Täna on kompostimine veel levinum, aga kuivõrd juurde on tekkimas aina enam biojaasijaamasid, siis üritatakse aina rohkem väärindada ka biojäätmeid.

Siin on aga oluline roll ka biojäätmete sorteerimisel, sest mida rohkem on meil puhtaid sorteeritud biojäätmeid, seda enam saab neid ümber töödelda erinevatel viisidel (biogaasijaamad on sisendi osas valivamad, mis tähendab, et sorteeritud biojäätmeid peavad olema kvaliteetsed ja puhtad).

Kui palju saadi kohvipurust energiat?

Kogutud kohvipurust toodeti 17 493 kWh energiat: Sellest jätkub, et katta Haiba Lastekodu energiavajadus pea kaheks kuuks (58 päevaks). Lastekodus on kokku ca 1200 m² köetavat pinda ja seal elab igapäevaselt 30 inimest. Hoonet köetakse osaliselt elektriga. Nimetatud kogus energiat kataks keskmise Eesti majapidamise energiavajaduse peaaegu 6 aastaks.

Vinni Biogaas OÜ juhatuse liikme Kristjan Stroomi sõnul kasutatakse Vinni biogaasijaamas biojäätmed täielikult ära. „Kasutame rohelise elektrienergia tootmiseks kohvipuru ja muid biojäätmeid. Protsessi käigus tekkiva jääksoojuse kasutame ära jaama kääritite soojendamiseks ja kütteperioodil Vinni aleviku kütmiseks. Lisaks tekkib protsessi käigus kääritusjääk, mis on väga kvaliteetne sõnnik ja see laotatakse põldudele väetiseks,“ räägib Stroom.

„Teeme plaane järgmisteks sarnasteks algatusteks. Kolme kuu jooksul on projektis osalenutel tekkinud harjumus kohvipuru eraldi konteinerisse visata. Kutsume üles seda mõttemustrit jätkama ning viskama kasutatud kohvipuru biojäätmete konteinerisse. Kasutatud kohvipuru võib kasutada ka kompostina taimedele, mis vajavad happelist mulda, näiteks roosid ja rododendronid. Kohvipurust tehakse ka erinevaid ilutooteid,“ räägib Keily Volkov.

Kohvisõber saab biojäätmeid puhtalt ja korrektselt sorteerides anda oma panuse sellesse, et iga tassitäie kohvi valmistamisest järgi jäänud kohvipaks jõuaks biogaasijaama.

Projekt kestis 3 kuud ja kokkukogutud 13,8 tonni kohvipuru on suurepärane saavutus. Suur tänu kõigile eraisikutele ja kogukondadele ning ettevõtetele, kes oma panuse andsid!

Aktsiooni käigus tekkinud kohvipuru kokkukogutuna/Paulig
Aktsiooni käigus tekkinud kohvipuru kokkukogutuna/Paulig