Üks kaunis jõudmiste paik kannab põhjarannikul nime Pedassaare. Jõudsin sinna minagi ja kohalik mees Harald Lass oli see, kes mulle vastu juhuslikult väiksel külateel vastu jõudis.

Habemes ja lühike ning juba seitsmekümnendates, oligi ta see, kes ka külaloo lahti rääkis. Uudishimulik jõudja olin mina, kes hoopis midagi uut teada sai.

Seal Kaarlerahva talu maaadel oli väike põllutükk, mis rannakividega ümbritsetud. Ja põlluke ise keset kivitare muust pinnasest palju kõrgemal. Targemaks saada tahtev jõudja saigi, mis tahtis. Nimelt sealsed esiisad hakkasid tormide järel rannast vetikaid põllule laotama. Ja mitmesaja aastaga on põllukese mullakiht nii kerkinud aina kõrgemale.

Nutikatele kaugetele esivanematele tänuks ongi nüüd põlluke muust maapinnast pea meetri jagu kõrgemal. Kaks jõudjat kõnnivad põllukesel ja jõuavad oma jutuga sinna aegadesse käima, kus esiisad kord põllule vetikaid vedasid.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!