Talihari on läbi. Liigume kevade poole. Värskelt on veel meeles aastavahetusega kaasnenud elevus. Kuusk, ehted, õnnitluskaardid ja muud rituaalid. Üheks neist tavadest on hoonete kaunistamine. Viljandi Huvikool on andnud teada, et valmistub elektrilisi kaunistusi kogudes juba järgmiseks aastavahetuseks. Ettevalmistused käivad keskkonnahoidlikult. Bioneer uuris Peep Tobrelutsu käest, mida huvikoolis plaanitakse.

Äkki räägite lähemalt, miks olete otsustanud nii vara tegutsema asuda. Näärid said ju alles mööda.

Lähtun vanasõnast: "Rege rauta suvel!" Täna on veel inimestel meeles, et pühadekaunistuste tagavarades oli ülejääke, mida ei raatsinud minema visata. Et oli valida, millega ehtida kuuseke või elamist. Oli siis jääkide tekkimise põhjuseks meelemuutus, uuemad ostud, vanemate vahendite vigane seis või hoopis parandamise vajalikkus enne, kui kaunistus tööle hakkab.

Et asjad kasutult ei seisaks, alustasime varakult projekti, mis kutsub üles vanu ja ka vigaseid elektrilisi kaunistusi Viljandi Huvikoolile kinkima.

Kogumine võtab oma aja, arvatavasti veebruari lõpuni. Siis inventeerime, kontrollime, mõõdame ja vajadusel parandame selle, mis kogumine toob.

Edasi kaasame kunstirahvast ja kavanditekonkursi kaudu selgitame parimad lahendused. Seejärel on aega ka abitarvikute (näiteks raamide) meisterdamiseks.

Miks on teie meelest vaja lastele taaskasutust õpetada?

Lapsed, ja mitte ainult lapsed, ka õpetajad ning lapsevanemad saavad käega katsutava tulemuse. Nad näevad, et asjade taaskasutus on tõhus, kui seda oskuslikult edendada.

Oluline on veel see, et aastalõpu kaunistustele ei kulutata huvikooli õppetegevuse raha. Me ei "röövi" ilusamate pühade nimel seda raha, mis kulub ringide tööks. Ainus kulu tekib elektriliste kaunistuste käigushoidmisel.

Miks otsustasite ka ettevõtmise ressursikulu uurida?

Ressursikulu all saab arvestada töötunde, annetuste subjektiivset rahalist väärtust (tegu on sageli amortiseerumispiiril olevate asjadega), installatsioonide valmistamisel vajaminevate väikevahendite kulu ning lõpuks kogu selle valgusilu elektrikulu. Seda siis nii kWh kui eurode arvestuses.

Minu meelest on igasugune valgus, mis pole vältimatu üks edev valgus. Möönan, et ka huvikool teeb end aastavahetuseks ilusaks selleks, et aasta pimedamat aega valgusega täita. Huvikooli õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja annetajate ühistegevus seob erinevad huviringid.

Mida ja kui täpselt me kokku rehkendame, seda näitab aeg. Loomulikult ei tohi kogu hool kuluda üksiti arvepidamisele.

Kas inimesed saavad ka oma kodus sarnaseid ressursikulu uurimisi teha?

Jah, saab küll. Hiljutises ajakirjas „Tehnikamaailm“ võrreldi kaubanduses müügil olevaid voolumõõtjaid, mida saab panna seinakontakti ja pistiku vahele. Selliseid seadmeid müüakse nii üldkaubanduskeskustes kui ehituskaubamajades. Mõned on täpsemad, mõned vähem täpsed. Sellist seadet pole ilmtingimata vaja igasse koju osta. Piisab, kui on üks seade suguseltsi või tutvusringi kohta.

Mina olen oma mõõteseadmega saanud selguse "elektrit röövivate" seadmete osas enda nii oma kodus kui ka õe ja isa majapidamises.

Piisab, kui näiteks kord-paar aastas mõõta üle kodumajapidamise iga üksiku seadme voolutarve. Ennekõike vajab ülevaatamist kodutehnika ooterežiimi elektrikulu. Kui pere on teinud korrektiivid, kõrvaldanud "salakavalad raharöövlid", leppinud kokku säästureeglid, siis on pikaks ajaks kindlam  tunne.

Kas teete oma projektis valikuid vastupidavuse, ilu või mõnel muul põhimõttel? Näiteks vanasti oli nii, et kui kuuse lampidel mõni pirn läbi põles, kustusid kõik tuled. Uued LED-lambid on aga vastupidavamad ja energiasäästlikumad.

Ennekõike teeme valiku nii, et tulemus oleks kaunis. Kindlasti ei kavatse kogu töötavat annetust korraga "seina pista"! Võimalik, et kunstilistel kaalutlustel saame ära kasutada vaid osa annetatud kraamist.

Kui meil jääb juhtumisi üle huvikoolis mittekasutust leidvaid komplekte, siis saame aidata heategevusega teisi.

LED-lambid on head teatud piirini. Näiteks ei soovita ma primitiivsema alaldiga LED-valgusteid sinna, kus te vaatate telerit, arvutit või loete midagi paberilt. Odavad toiteseadmed toodavad ebaühtlast pinget ning kiirelt süttiv-kustuv LED on valgustitest kõige nobedam vilkuja.

Võhikule võib tunduda see valgus kirgas, kuid tegelikult on tegemist valgusterroriga. Selle ilmestamiseks olen teinud lühikese õppefilmi.

Kas Viljandi Huvikooli ettevõtmisega saab liituda? Kas otsite ka vabatahtlikke?

Jah, saab küll. Kuni veebruari lõpuni saab kantseleisse annetada valguskette, vanikuid, valgusvoolikuid ja pikendusjuhtmeid. Kõik annetused saavad sildi, millel kirjas asjakohane teave.

Kui on huvilisi vabatahtlikke, siis on kõik teretulnud. Eriti ootame kaasa lööma koolilapsi, sest huvikooli loodusringi võetakse vastu uusi õpilasi.

Kas teil on ka mõni muu keskkonnahoiuga seotud projekt käsil?

Viljandi Huvikool on taotlenud keskkonnahariduse toetust KIKilt ja tänavu korraldatakse 37 õppeprogrammi Viljandi linna üldhariduskoolidele ja eraldi kaheksa programmi loodusringi lastele.

Tulevikuprojektina olen pidanud plaani ektrotehnikutega ja füüsikaõpetajatega, et mõõta eri valgusseadmete värelust. Aga seesugune uurimus on küllalt keeruline, et saada tulemust, mille abil rinda pista suurte firmade müügiväidetega.