Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu.

  • Bioneeri uudised
  • 15. jaanuar 2020
  • Foto: Segametsa Looduslaboratoorium/Ragnis Pärnmets

Kooslooduse Segametsa Looduslaboratoorium on elurikas metsaala vaid 15-minutilise autosõidu kaugusel Tartu kesklinnast. Seal on omavahel ühendatud kolm tegevust: annetajate toel laialehiste puuliikide istutamine, kõigi poolt külastatav loodushariduse õpperada ning teadustööks sobiv elurikka segametsa koosluse uurimis- ja katseala.

Algaval kevadel istutab Koosloodus talgute korras alale uusi laialehiseid puid, milleks on tammed, saared, jalakad, künnapuud, vahtrad ja pärnad. Just nende puuliikide järelkasvu napib meie looduses teadlaste sõnul enim, sest majandusmetsadesse neid juurde ei istutata, küll aga raiutakse. Igaüks saab antud istutustegevust toetada Internetis aadressil koosloodus.ee, pannes mõne hiireklikiga mulda 10 uut puud.

Looduslaboratoorium on mujal maailmas palju populaarsust leidnud loodushariduse ettevõtmine, kus inimeste ning ülikoolide kaasabil luuakse loodusesse spetsiaalselt planeeritud kõigile külastatav põnev katseala. See on samaaegselt nii mingit looduse probleemi - näiteks metsade elurikkuse kadu - uuriv ning õppe- ja uurimistöös kasutatav, kui ka tavainimesele külastatav silmale ilus vaadata loodusala, kus midagi uut õppida. Aja jooksul võib alast välja areneda looduskaitseala, kus on tagatud loodusväärtuste säilimine.

"Eesti loodus, selle elurikkus ning meie metsad on paljudele inimestele jätkuvalt südamelähedased. Inimesed tahavad kaasa lüüa ning midagi ise koos ära teha, et need säiliks ja areneks. Oma käega puude istutamine, metsaalade hooldus ning talgute korras koos praktiliste loodushoiu tegevuste ärategemine on selleks üks parimaid viise," ütles Kooslooduse kaasasutaja Jüri Kaljundi. "Kooslooduse eesmärgiks on inimestele seda lihtsal viisil ühe hiireklikiga võimaldada ja on tore, et sajad eraisikud ja kümned firmad meie rahvaliikumises juba annetajate ja talgulistena kaasa löövad. Tahame näidata, et igaühe loodushoiu alal on suur tähtsus just sellistel eraalgatustel. Kasvuruumi on veel palju, jõudmaks kümnete tuhandete toetajateni. Ideaalis võiks iga inimene lähiajal omalt poolt puude istutamist toetada."

Kuna Kooslooduse peamiseks tegevuseks on annetajate toel laialehiste puuliikide istutamine, siis on meie looduslaboratooriumi eesmärgiks keskenduda eelkõige laialehiste segametsade elurikkuse uurimisele ning suurendamisele ning sellealasele loodusharidusele.

Kõik Kooslooduse metsas toimuvad tegevused viiakse läbi koostöös Eesti ülikoolide õppejõudude ja teadlastega. Juba täna on käed külge pannud ning abiks olnud mitmed metsateadlased ja ökoloogid Eesti Maaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Võimaluse korral kaasatakse ala kujundamine ning arendamine edaspidi nende õppe- ja teadustöösse. Näiteks võimaldab selline lähenemine tegeleda ülikoolide maastikuarhitektuuri, metsanduse, botaanika, zooloogia, ökoloogia ja elurikkuse ning muude erialadega.

Tehtud on ka esimesed kokkulepped, et antud metsaala hakkavad külastama ka lähikonna koolid ja loodusringid, et tekitada lastes juba maast madalast tugevam side elurikaste metsakoosluste ning seal kasvavaga. Sel eesmärgil loome sinna ka ligi kilomeetrise looduse õpperaja, kus on tähistatud erinevad puu-, põõsa- ja taimeliigid. Ka laialehise segametsa huvilised erametsaomanikud saavad seal seda tüüpi metsa loomise ning kujundamise kogemusi omandada.

2020. aasta suvel on alale planeeritud ka Eesti parimate botaanikute kaasabil looduslaboratooriumi taimestiku inventuur. Selle regulaarne kordamine võimaldab edaspidi jälgida elurikkuse kasvu ja võrrelda seda teiste aladega.

Juba ajalooliselt on Kooslooduse looduslaboratooriumiks valitud kinnistu nimeks sobivalt “Segametsa”. Tegu on kolmnurkse kuivenduskraavidega piiratud 3,25-hektarilise alaga Ilmatsalu turbarabadest idas. Kasvukohatüübiks on kõrgeima viljakusega jänesekapsa-kõdusoo.

Ajalooliselt on alal kasvanud peamiselt kased, kuused, lepad ja männid. Pärast 2012. aastat toimunud raiet on alal toimunud looduslik uuenemine. Lisaks eelpool mainitud liikidele kasvavad seal nüüd ka saared, tammed, sarapuud ning mitu põõsa- ja taimeliiki. Välja on kujunenud elurikas noor segamets ning see köitis ka meie tähelepanu. Koos kujundame ala veel loodusrikkamaks.

Lähima 5 aasta jooksul on Koosloodusel plaanis istutada puid ja luua elurikkaid metsaalasid ning teisi looduslaboratooriume ligi 100 hektarile. See tähendab ligi paarisaja tuhande uue laialehise puu istutamist Eesti loodusesse. 2019. aastal istutas Koosloodus laialehiseid puid ligi 2 hektari ulatuses. 2020. aasta eesmärgiks on annetajate toel ligi 10 hektarile uute laialehiste puude istutamine. Kogu sihtasutuse tegevust finantseerivad eraisikutest ning firmadest toetajad ning kõik istutused toimuvad rahvaliikumisena vabatahtlike talgute korras.