Keskkonnaminister Siim Kiisleri ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks 58 uue looduskaitseala moodustamise laane- ja salumetsade kaitseks. Kaitse alla võetavad alad asuvad riigimaal ning neile kehtestatakse ühine kaitse-eeskiri.

  • Maamajandus
  • 21. veebruar 2019
  • Foto: Lodumets. Pixabay, CC Public Domain

„Laane- ja salumetsade kaitse alla võtmine sai tõuke kehtivatest metsanduse ja looduskaitse arengukavadest ja Keskkonnaministeeriumi kokku kutsutud rangelt kaitstavate metsade töörühma analüüsist,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler uute looduskaitsealade moodustame põhjust. „Analüüsist selgus, et täiendava kaitse alla on vaja võtta just salu-, laane - ja soovikumetsi, et tagada piisaval hulgal elupaiku nende metsatüüpidega seotud liikidele.“

Aladel soovitakse kaitsta, taastada ja säilitada laane-, salu- ja soovikumetsi ja kaitsealadele jäävaid kaitsealuseid taime- ja loomaliike.  „Uute kaitsealade moodustamisega astume erinevate metsatüüpide ja sealse elustiku kaitse tagamiseks suure sammu edasi,“ ütles minister Kiisler.

Kaitse alla võetakse täiendavalt 26 715 hektarit riigimetsa, millega hõlmatakse 6731 hektarit laanemetsi, 9850 hektarit salumetsi ja 4183 hektarit soovikumetsi. Kaitsealad kuuluvad kõik sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus on keelatud. Määruse vastuvõtmisega sai kaitse alla võetud suurem osa välja valitud metsadest.

Kaitstavate alade valikul lähtuti eeldustest, et kaitse alla võetaks suure laane-, salu- ja soovikumetsade osakaaluga alad, mis oleksid võimalikult mastaapsed ja esinduslikud ning asuksid valdavalt väljakujunenud metsamaal. Valikul peeti oluliseks, et need alad oleksid maastikus kompaktselt või piirneksid olemasoleva kaitsealaga.

Moodustatavad kaitsealad ei ole valdavalt enne kaitse all olnud. Erandiks on Nulga looduskaitseala, millele liidetakse Nulga väike-konnakotka püsielupaik. Samuti liidetakse osa Vaharujärve metsise püsielupaigast Tagametsa looduskaitsealaga.

Laane- ja salumetsade kaitseks vaadatakse üle ka juba seni olemasolevad kaitsealad, mida vajadusel ümber tsoneeritakse või laiendatakse. Samuti inventeeritakse riigimaal nendes metsatüüpides ka vääriselupaiku.