Keskkonnaagentuur avaldas koostöös Kliimaministeeriumiga Keskkonnaportaalis mõõdikupõhise vaate, mis võimaldab jälgida keskkonnahoidliku arengu terviklikku edenemist Eestis. 

Järgnevalt avame ringmajanduse ja jäätmete valdkonda tuginedes jäätmetekke, olmejäätmete ringlussevõtu, ringleva materjali määra, materjali jalajälje ning sektori kasvuhoonegaaside heite mõõdikutele. Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala rõhutab, et ringmajandusele üleminek ei tähenda üksnes jäätmete vähendamist, vaid materjalide ja toorme targemat kasutamist kogu väärtusahelas.

„Ringmajanduse mõõdikud võimaldavad jälgida, kui tõhusalt suudame kasutada olemasolevaid materjale ning vähendada sõltuvust uuest toormest. Saame selgema pildi, kas liigume kestlikuma majandusmudeli suunas mitte ainult eesmärkides, vaid ka tegelikes muutustes tootmises, tarbimises ja jäätmekäitluses.“

Jäätmeteke on vähenenud, kuid püsib liikmesriikide võrdluses kõrge

Jäätmetekke pikaajaline trend on olnud muutlik, kuid viimastel aastatel on jäätmete koguteke vähenenud. Elaniku kohta tekib Eestis siiski oluliselt rohkem jäätmeid kui EL-is keskmiselt, peamiselt põlevkivisektori suure jäätmemahu tõttu. Põlevkivijäätmete osakaal kogutekkest on järjest vähenenud, ulatudes 2024. aastal 59%-ni. Arvestades seatud kliimaeesmärke ja muutusi energiamajanduses, võib see osakaal ka edaspidi väheneda. Kui põlevkivisektorit mitte arvestada, on Eesti jäätmeteke elaniku kohta püsinud EL-i liikmesriikide keskmise lähedal. Selles vaates moodustavad jäätmetekkest suurima osa ehitus- ja lammutusjäätmed, mille osakaal on ligikaudu 55%. See on märgatavalt kõrgem, kui EL-i keskmine, kus ehitus- ja lammutusjäätmed moodustavad umbes 38% jäätmetekkest.

Ringmajandus aitab vähendada sõltuvust uutest toormaterjalidest

Ringmajanduse üks peamisi eesmärke on hoida toodete ja materjalide väärtust kasutuses võimalikult kaua. See vähendab vajadust uute toormaterjalide järele, leevendab keskkonnasurvet ning aitab maandada imporditud toorainest sõltumisega seotud majandusriske. Ringmajanduse rakendamine eeldab muutusi kogu väärtusahelas – alates ressursikasutuse vähendamisest ja kestliku tootedisaini edendamisest kuni tekkinud jäätmete käsitlemiseni uue ressursina.

Eestis on ringleva materjali määr viimastel aastatel kasvanud ning ületab EL-i keskmist. Peamiselt jõuavad ringlusesse kaevandamisjäätmed, puit, paber, plast ja metall. Samas tugineb majandus endiselt valdavalt esmastele toorainetele – hinnanguliselt moodustavad uued materjalid ligikaudu 80% kogukasutusest. EL-is tervikuna on ringleva materjali määr jäänud madalamaks: 2024. aastal oli see 12,2% ning oli seitsme aastaga kasvanud vaid 0,6 protsendipunkti võrra.

Materjaliringluse suurendamine on Eesti strateegiline eesmärk: 2035. aastaks soovitakse saavutada 30% ringleva materjali määr ning 2050. aastaks liikuda lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. 

Olmejäätmetes peitub oluline võimalus materjaliringluse suurendamiseks

Olmejäätmetes sisalduvate materjalide efektiivsem kasutamine aitab suurendada materjaliringlust ja vähendada vajadust uute ressursside järele. Eestis on olmejäätmete ringlussevõtt pikaajaliselt kasvanud ning ulatus 2024. aastal ligikaudu 36%-ni. Kuigi areng on positiivne, jääb Eesti näitaja endiselt alla EL-i keskmisele ehk 48%-le ning ka seatud sihttasemetele. Jäätmete raamdirektiivi järgi tuleb 2030. aastaks ringlusse võtta 60% olmejäätmetest, mis eeldab nii jäätmekäitlustavade ja taristu senisest tõhusamat toimimist.

Korduskasutuse ja ringlussevõtu eelduseks on jäätmete liigiti kogumine. See tagab jäätmematerjali parema kvaliteedi ja suurendab ringlussevõtu võimalusi. Riikliku jäätmete sortimisuuringu andmetel sisaldavad segaolmejäätmed endiselt ligikaudu 70% jäätmeid, mida oleks võimalik liigiti koguda. Suurima osa nendest moodustavad pakendid (38%) ja biojäätmed (23%). 

Eesti materjali jalajälg on vähenenud, kuid püsib EL-i keskmisest kõrgemal

Eesti materjali jalajälg on pärast 2018. aasta kõrgpunkti vähenenud 31,4 tonnilt 24,9 tonnini elaniku kohta aastas. Samas on see endiselt üle 80% kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Materjali jalajälg näitab ressursi koguhulka, mida on vaja elanike tarbitavate kaupade tootmiseks ja teenuste pakkumiseks. Lisaks Eestis kasutatud ressurssidele hõlmab see ka imporditud kaupade tootmiseks mujal maailmas kasutatud ressursse. Eesti kõrget materjali jalajälge mõjutavad nii ressursimahukas tööstus kui ka elanike väike arv.

Materjali jalajälge mõjutavad otseselt ka tarbimisharjumused. Teenused on võrreldes kaupadega üldiselt väiksema materjalimahukusega iga kulutatud euro kohta, mistõttu aitab materjali jalajälge vähendada tarbimise suunamine vähem materjalimahukatele toodetele ja teenustele. 

Materjalide tõhusam kasutus toetab heite vähendamist ka väljaspool jäätmesektorit

Jäätmesektori kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast märkimisväärselt vähenenud ning langustrend jätkub. Sellele on kaasa aidanud jäätmete ladestamise vähenemine, metaani kogumine prügilates, Iru jäätmepõletustehase käivitamine aga ka ajutised muutused tarbimises. 

Kuigi jäätmesektor moodustab umbes 2 – 3% kasvuhoonegaaside koguheitest, võib jäätmete tõhusam kasutamine ressursina aidata vähendada heidet ka teistes sektorites, näiteks ressursside kaevandamisel ja töötlemisel. Rahvusvaheline Ressursipaneel (IRP, 2024) rõhutab, et fossiilkütuste, mineraalide, mittemetalliliste mineraalide ja biomassi kaevandamine ning töötlemine moodustavad üle 55% globaalsest kasvuhoonegaaside heitest. Seetõttu sõltub edasine heite vähendamine üha enam sellest, kui palju suudetakse jäätmeteket ennetada ning tekkinud jäätmematerjale uuesti ringlusse suunata.

Jäätmereform loob eeldused materjalide ulatuslikumaks ringlussevõtuks

Andmed näitavad, et tootmine ja tarbimine tuginevad jätkuvalt suurel määral toormaterjalidele ning suur osa kasutatud materjalidest ringlusse ei jõua. Lineaarne ehk „tooda-tarbi-viska minema“ majandusmudel soodustab jäätmeteket ja suurendab vajadust uute toormaterjalide järele. Ringmajandusele üleminek tähendab selle mustri muutmist: materjale tuleb kasutada kauem, tõhusamalt ja korduvalt. Euroopa Liidu ja Eesti eesmärk on liikuda ringmajanduse suunas, et parandada energia- ja ressursisõltumatust, suurendada vastupidavust välistele šokkidele ning vähendada survet loodusele ja inimese tervisele. 

Keskmine eurooplane kasutab aastas ligikaudu 14 tonni materjale ning tekitab 5 tonni jäätmeid. Eestis on materjalikasutus elaniku kohta märksa suurem – ligikaudu 25 tonni aastas. Samuti on jäätmeteke elaniku kohta EL-i keskmisest kõrgem. Kliimaministeeriumi algatatud jäätmereformi eesmärk on suurendada hüppeliselt jäätmete kasutamist toorainena ning muuta selle eeldusena jäätmete liigiti kogumine lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. Reformi tulemusel lisandub Eesti majandusse igal aastal ligikaudu 150 000 tonni uut ressurssi liigiti kogutud jäätmete näol, millest suurem osa saab ringlusse võetud Eestis. See aitab vähendada jäätmereostust ja survet loodusvarade kaevandamisele, parandada liigiti kogumise kasutusmugavust ning vähendada jäätmeveo kulusid neil, kes jäätmeid sorteerivad. 

Keskkonnahoidliku arengu andmeväravaga saab tutvuda siin ning ringmajanduse ja jäätmete valdkonna mõõdikutega lähemalt siin.

Jäätmete ja ringmajanduse valdkond on osa laiemast tervikust. Keskkonnahoidliku arengu edenemist Eestis aitavad mõista ka teised valdkonnad, millest kirjutasime sarja teistes lugudes:

06. mai: Elurikkus ja maakasutus Eestis: mida näitavad andmed looduse seisundi kohta;

13. mai: Kliimamuutused Eestis: trendid ja kohanemisvajadused;

20. mai: Energeetika valdkond liigub tempokalt keskkonnahoidlikumas suunas.

Lugu on pärit Keskkonnaagentuuri blogist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta