Tarbimisühiskonna kõrghetkel on üha enam tootjaid mõtlemas sellele, kuidas oma tooteid teha lisaks mugavusele ka vastupidavamaks ning kergesti parandatavaks, mis on ressursitõhusas ringmajanduses üks võtmetegureid. Ometi ei saa tugineda sedasorti innovatsioon üksnes toote disainile, vaid nõuab kogu tugisüsteemi ja infrastruktuuri arendamist, rõhutab Euroopa Keskkonnaagentuuri äsja avaldatud raport.

Eile Helsingis Maailma Ringmajanduse Foorumil (World Circular Economy Forum) avaldatud raport “Circular by design – products in the circular economy” keskendus toodete disainile ning sellele, kuidas arenev tootmine ja tarbimine võivad suurendada või vastupidi pärssida ressursitõhusate materjalide kasutamist.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus ütles: “See, et maailma esimesel vaid ringmajandusele pühendatud foorumil on 1500 osalejat, näitab keskkonna ja majanduse koostöö ja võrgustiku loomise valmidusest – lisaks poliitikakujundajatele olid enam kui pooled osalejatest ettevõtlusest. Foorumi peamine järeldus on see, et üleminek ringmajandusele aitab suurendada majanduskasvu, töökohtade arvu ning loomulikult on ressursside suuremal väärindamisel positiivne mõju keskkonnale.“

Ringmajanduse deviis on tõhusam ja säästlikum materjalikasutus, mis tõstaks materjalide ja toodete väärtuse võimalikult kõrgele võimalikult pikaks ajaks. See vähendab vajadust uute materjalide ja energiakasutuse järele ning vähendab seega süsinikdioksiidi heitkoguseid. Selles kontekstis on ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise võtmetegur toodete arendamine selliseks, et neid saaks korduvalt ja pikalt kasutada ning hõlpsasti parandada.

Praegu domineerib toote disainis eelkõige tooda-kasuta-hülga mudel, mis suuresti põhineb odavatel ning palju energiat nõudvate materjalide kasutamisel. See aga tähendab ebakvaliteetseid ning kiiresti jäätmete hulka sattuvaid tooteid, mis on viinud üha kasvavate keskkonnaprobleemideni, sealhulgas jäätmerohkus, kliimamuutused ning eluslooduse hävinemine. Et eelmainitud keskkonnaohtusid leevendada ja vältida, tuleb kasutusele võtta erinevad ringmajandusele iseloomulikud lahendused.  

Nutiseadmete (tahvelarvutid, mobiiltelefonid) parandatavuse hindamiseks on loodud juba iFixit andmebaas. Selle elektroonse andmebaasi eesmärk on koguda informatsiooni eri tootjate nutiseadmete parandatavuse kohta ning nende vastavust standardprotokollile (iFixit 2016). Kogutud andmete põhjal on võimalik hinnata, kuidas tootedisain ja materjalikasutus ajas vastupidavamaks muutub – näiteks võib öelda, et uued tahvelarvutid on märksa keerulisemalt parandatavamad kui nood, mis tulid turule 2010. aastal. Need näitajad on aga kõik arvestatavad alused seadusemuudatusteks, tootearendusteks ning loomulikult tarbijaile endile tootevalikuteks.

Üleminek ringmajandusele ootab ees ka Eestit. Juba järgmisel kuul algaval eesistumisel on üheks keskkonna prioriteediks ökoinnovatsioon, mida Eesti koos Trio partnerite Bulgaaria ja Austriaga ringmajanduse kaudu esile tõstab ja pildis hoiab. Eesti eesmärk on üle minna ressursitõhusale ringmajandusele, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete korduskasutusele, parandamisele, uuendamisele ning ringlusesse võtmisele.

„Helsingis toimunud globaalse diskussiooni jätkuks on vöimalik paljudel huvitatud ekspertidel osaleda oktoobris Tallinnas toimuval hackathonil, et genereerida uusi (öko)innovaatilisi ringmajandust toetavaid lahendusi,“ valgustas Lõhmus põgusalt ka Eesti eesistumise aegseid plaane.

Euroopa Keskkonnaagentuuri raportit saab lugeda siit