58 RMK metsnik-metsakorraldajat ja looduskaitsespetsialisti läbisid koolituse, mis andis neile vajalikud teadmised ja oskused vääriselupaikade äratundmiseks looduses. Kokku töötab selle pädevusega inimesi nüüd RMK-s 93.

RMK hoole all olevas metsas on hetkel 14 600 hektarit vääriselupaikasid, uusi alasid on seni lisandunud igal aastal. „Mida rohkem meie inimesi on saanud ettevalmistuse, et looduses ohu alla sattuda võivaid või haruldasi liike märgata, seda tulemuslikumalt suudame loodusväärtusi kaitsta,“ selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Loodetavasti saame koostöös keskkonnaministeeriumiga muuta paindlikumaks ka andmete esitamise süsteemi uute vääriselupaikade arvelevõtmiseks.“

Seekordne vääriselupaiga inventeerijate kümnepäevane koolitus koosnes kevadisest, suvisest ja talvisest õppetsüklist, mille käigus õpiti peamiselt välitöödel tundma vääriselupaikade struktuuri ja indikaatorliike. Koolitust viisid läbi vääriselupaikade tunnustatud eksperdid Ahto Täpsi ja Aivar Hallang, lisaks neile kaasati liigiekspertidena Mare Leis (samblad), Ede Oja (samblikud), Heino Õunap (putukad), Indrek Sell (seened), Toomas Hirse (soontaimed) ning Anneli Palo (metsaökoloogia). Koolitus lõppes eksamiga, mille läbisid kõik osalenud.

RMK hoole all olevast riigimetsast moodustab rangelt kaitstav mets 18,4%, majanduspiirangutega mets 20,7% ning majandatav mets 60,9%. Vääriselupaigad liigituvad rangelt kaitstava metsa alla. Vääriselupaigaks loetakse kuni seitsme hektari suurust ala, kus suure tõenäosusega võib esineda ohustatud, ohualteid või haruldasi liike.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta