Rohelised kritiseerivad Maaeluministeeriumi taimekaitsevahendite kasutamise uut tegevuskava: „Kava ei kaitse inimesi ja keskkonda pestitsiidide poolt tekitatud kahju eest, vaid võimaldab veelgi rohkem reostada.“

Oma pöördumises Maaeluministeeriumile toovad Eestimaa Rohelised välja, et ehkki tegevuskava eesmärk on väidetavalt taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele vähendada, ei toeta kavas ette nähtud mõõdikud ja tegevused kuidagi selle eesmärgi täitmist.

Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova sõnul on tegevuskava koostamine positiivne ja selle sõnastatud eesmärk igati õilis, kuid dokumendis leidub põhimõtteline loogikaviga.

„Täna oleme olukorras, kus meie põhjavees on pestitsiidijääke oluliselt rohkem, kui ettenähtud piirnormid seda lubavad. Tegevuskavas peaksid olema väga konkreetsed meetmed, kuidas probleemi lahendada. Selle asemel loeme aga tegevuskavast, et ministeeriumi hinnangul on areng positiivne ka siis, kui piirnormi ületavate proovide osakaal TÕUSEB praeguselt 38,5 protsendilt 50 protsendile. Probleemi süvenemine on ikkagi taandareng, mitte areng,“ kommenteeris Izmailova.

Roheliste hinnangul peaksid tegevuskava mõõdikute kõrval olema ambitsioonikamad ka kavas ettenähtud tegevused, sest juba praegu on mürgiste pestitsiididega seotud tervisekulud Eestis u 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst aastas.

Roheliste volikogu esimehe Aleksander Laane sõnul on ka teised organisatsioonid samadele probleemidele viidanud: „Nii Eestimaa Looduse Fond kui Mahepõllumajanduse Koostöökogu on tegevuskava analüüsides samu murekohti märganud. Loodetavasti avaldavad erinevate organisatsioonide poolt tulevad signaalid mõju ja tegevuskavas viiakse sisse vastavad muudatused,“ ütles Laane.

Maaeluministeeriumi poolt koostatud „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019–2023" avalik konsultatsioon kestab kuni 18. märtsini eelnõude infosüsteemis.

 

Erakonna Eestimaa Rohelised pöördumise täistekst:

Erakonna Eestimaa Rohelised kommentaar eelnõule „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023“

Täname võimaluse eest eelnõud kommenteerida.

On igati tervitatav ja ainuõige, et tegevuskava eesmärgiks on seatud taimekaitsevahenditega seotud riskide vähendamine tervisele ja keskkonnale; eriti arvestades, et taimekaitsevahendite jäägid põhjavees ja Eesti päritolu toidus ületavad piirnorme. Paraku näeb eelnõu eesmärkide täitmise mõõdikutena ette hoopis piirnorme ületavate proovide osakaalu suurenemise. See omakorda loob soodsa pinnase, et riskid tervisele ja keskkonnale tegelikkuses suurenevad.

Leiame, et eelnõus ettenähtud mõõdikud ei ole vastavuses tegevuskava eesmärgiga. Roheliste ettepanek on vähendada 2023. aastaks seatud sihttasemeid kolmes eelnõus esitatud mõõdikus:

1.   Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal põhjavees nitraaditundlikul alal (praegune sihttase aastaks 2023: põhjavees piirnorme ületavate proovide osakaalu püsimine alla 50%)

2.  Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus (praegune sihttase aastaks 2023: Eesti päritolu toidus piirnorme ületavate proovide osakaalu püsimine alla 1%)

3.  Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas (praegused sihttasemed aastaks 2023: alla 4 erineva toimeaine ühes proovis ja keskmine jääkide summa alla 0,5 mg/kg)

Võttes arvesse, et mõõdikud peavad olema oluliselt ambitsioonikamad, tuleks ka eelnõus ettenähtud tegevusi laiendada. Selleks, et täita tegevuskava eesmärki ning reaalselt keskkonda ja inimeste tervist taimekaitsevahendite jääkide ohtliku mõju eest kaitsta, tuleb pestitsiidide kasutamise kasv peatada ja nende kasutust kiiresti vähendada.

Kokkuvõtvalt leiame, et tegevuskava eesmärk on täiesti õige, kuid mõõdikud ja meetodid ei vasta eesmärgile, mistõttu jääb eelnõu keskkonna ja terviseriskide maandamisel kasutuks ja hambutuks.

Loodame, et arvestate Erakonna Eestimaa Rohelised soovitusi ning viite eelnõus sisse muudatused,  mis taimekaitsevahendite kasutust tõepoolest vähendavad.

Lugupidamisega,

Erakond Eestimaa Rohelised