Rühm rahvusvahelisi rõivafirmasid võtsid kasutusele mõõdiku, mille abil saab määrata toodete ökoloogilise jalajälje suurust ja mis seab materjalid keskkonnasõbralikkuse järel pingeritta. Pingereast selguski, et lambavill pole kaugeltki kõige loodussõbralikum toode.

  • Tarbimine ja tervis
  • 3. august 2012
  • Foto: https://pixabay.com/photos/sand-beach-track-tracks-in-the-sand-1036547/

Rõivafirmades kasutatav ökoloogilise jalajälje indeks võtab arvesse kõik aspektid materjali puhul alates sellest, kui palju kasutatakse toorme kasvatamisel vett või kui palju on kangas kasutatud kemikaale, edastas Taloussanomat.

Indeksi loomise taga on maailma rõivatööstuse suurfirmad nagu Adidas, Gap, H&M, Nike kui ka Inditexi kontserni kuuluv kiirmoekett Zara, mis ühtekokku moodustavad kolmandiku maailma rõivatoodangust.

Higg indeks võtab arvesse kogu toote elukaare: alates toorme kasvatamisest kuni lõpetades jäätmete tekkimiseni. Muuhulgas annab indeksis tootele rohkem punkte isegi tootjapoolne soovitus pesta toodet jaheda veega.

Indeksi abil järjestati ka materjalid selle järgi, kui suure ökoloogilise jalajäljega nad on ning siinkohal murti nii mõnedki müüdid. Selgus, et sünteetilise päritoluga polüester sai üsnagi head punktid ja eriti veel siis, kui tootjad taaskasutasid seda. Teisalt aga näitas indeks, et loodussõbralikkuse sünonüümiks olev lambavill on tegelikult väga suure ökoloogilise jalajäljega. Villa puhul on peaasjalikult põhjus selles, et villa töötlemisel kastutakse ohtralt kemikaale. Sama lugu on ka puuvilla ja linaga, kuna mõlemad vajavad kasvamiseks ohtralt vett ja kemikaale.

Rõivatootjad lõid väljaande sõnul selle indeksi oma tootmisprotsesside keskkonnasõbralikumaks optimeerimise jaoks ja vähemalt esialgu toodete jalajäljest tarbijaid ei teavitata. Kuid pikemas plaanis on rõivafirmadel kavas järgida toiduainetetööstuse eeskuju ning lisada toodete hinnalipikutele info ka konkreetse toote keskkonnamõjude kohta.

Paraku võib kriitikute arvates tegemist olla suurfirmade poolse rohepesuga, kuna indeksit ei koosta mitte sõltumatud eksperdid vaid suurfirmad ise. Samuti ei sea indeks mingit piiri, millest allapoole jäävad riideesemed oleksid keskkonna seisukohalt liialt "halvad“.