Eesti Arhitektide Liit vanima Baltikumi arhitektide liiduna tähistab tänavu oma 100. juubelit. Selle raames toimub sügisel mitmekesine arhitektuurile ja linnaruumile pühendatud juubeliprogramm, mille üheks osaks on ka linnainstallatsioonid.

„Kaasaegse linnakunsti vaatevinklist on Tallinna linnaruum pigem kesine ning üksluine. Seega on hea meel tõdeda, et ka Tallinna linn on pannud oma õla alla arhitektide liidu korraldatud ja äsja lõppenud linnainstallatsioonide võistlusele, et juba sel sügisel rikastada meie ühist elukeskkonda sisukate ning mõtlemapanevate linnainstallatsioonidega,“ ütles Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

„Installatsioonide kandev teema on rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Kavandite valikus hindasime idee sõnumi tugevust ja mõju avalikkusele, aga ka tööde ruumilist kvaliteeti, interaktiivsust ja inspireerivat kuvandit,“ kommenteerisid ideevõistluse kuraatorid Mae Köömnemägi ja Ljudmilla Georgijeva.

Võistlusele laekunud 28 ideekavandi seast valis žürii välja kolm võidutööd. Ideevõistluse preemiafond 2400 eurot, mille on välja pannud Eesti Kultuurkapital, jaguneb väljavalitud tööde vahel võrdselt.

Vabaduse väljak saab installatsiooni „Mõttepaus“ raames 5000 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Autor Mark Grimitlihti nägemuse järgi saab mõttepausil mõtiskleda meie maa puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ning võimalikust tulevikuvaatest. Hiljem antakse puitpakk oma tavapärasesse tsüklisse tagasi – põletatakse või kasutakse istumisalusena mujal.

„Töö on tugev oma mitmetasandilise lihtsa sõnumiga. See on interaktiivne ning võimaldab vaatajal mänguliselt sekkuda. Oma mastaapsuse ja visuaalse mõjususe poolest jääb ta linnaruumis kergesti silma ning tekitab seeläbi diskussiooni suuremas vaatajaskonnas. Töö on teataval määral ka humoorikas ja provokatiivne, olles samal ajal teostuselt keskkonnasõbralik,“ kommenteeris žürii.  

Installatsioon „Lummavad kohtingud“ rajatakse Kultuurikilomeetri ja Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumi hoovi vahelisele alale, lammutatavate kuuride asemele. Autorite Laura Linsi ja Roland Reemaa idee järgi aktiveeriks installatsioon olemasoleva ala, tuues nii olemasolevale kergliiklusteele kui ka muuseumile uusi külalisi ja kasutajaid. Ka on tegemist hea autovaba ruumiga, kus korraldada lummavaid kohtinguid. Installatsioon koosneb erinevatest mängulistest inimesele, loomale-linnule, aga ka putukale tegevust pakkuvatest elementidest nagu mängumüür, ronimispuu, istutamise laud, lehehoidla, linnuvann ja toitmiskauss, putukahotell või veeloik-kausid koertele.

„Tõeliselt mänguline ja esteetiliselt nauditav idee. Töö tegeleb sümpaatsete teemadega ning tekitab igapäevaselt paljukasutatava uue konkreetse rakendusega ruumi, mille asukoht on kogukonda silmas pidades rikastav ja hästi valitud. Mõjub suurte installatiivsete tööde kõrval elevusttekitava ning suhestuma kutsuva miniatuurse laboritöö ja õppematerjalina. Avab rohepöörde temaatikat kogukonna loomise ja koostöö tugevdamise läbi ning tegeleb lisaks inimesele ka loomade, lindude ja putukate ökosüsteemidega. Töö võiks võimalusel avatuks saada juba suve lõpupoole,“ kommenteeris žürii „Lummavate kohtingute“ valikut.  

Balti jaama ja turu vahelisele alale tuleb installatsioon „TORUPÖÖRE“ ehk hüpotees suletud materjaliringiga linnast, kus ainsaks ehitusmaterjaliks on olemasolev linn ise ja ainus ehitatav pind on juba ehitatud pind. Tegemist on linnaruumist eemaldatavatest torupiiretest sõrestikuga, mis ehitatakse endisesse raudteekoridori. Torupiirid kui laialt levinud linnakorralduselement, mis katkestab linna ja eraldab selle kasutajaid, hakkab nüüd ühendama Balti jaama läheduses ruumi ja inimesi. Eritasandilised, struktureeritult asetatud torupiirded sobivad jalgratta parkimiseks, sportimiseks, puhkepeatuseks; installatsioon toimib ka vaba müügialana. Ideega tulid välja Siim Tanel Tõnisson, Mari Poom, Ra Martin Puhkan, Berta Kisand, Emma Pipi Penelope Visnap, Päär-Joonap Keedus ja Karolin Kull.

„Töö tugevus seisneb selle sotsiaalkriitilisuses ning linnaruumi parenduse aspektis. Selle põhiline iva seisneb teatud linnaruumiliste objektide eemaldamises Tallinna avalikust ruumist. Loodud kunstiinstallatsioon manifesteerib antud “koristustöö” tulemit võimsa ruumilise kunstiobjektina. Töö on vormilt põnev, provokatiivselt jõuline. Asukoht on väga hästi valitud,“ selgitas žürii oma valikut.

Võistluse žüriisse kuulusid Ljudmilla Georgijeva (arhitekt, ideevõistluse kuraator), Mihhail Kõlvart (linnapea, Tallinna Linnavalitsus), Mae Köömnemägi (arhitekt, EAL, ideevõistluse kuraator), Tanja Muravskaja (kunstnik), Rebeka Põldsam (kunstiteadlane), Lembit-Kaur Stöör (arhitekt, EAL, arhitektuurivõistluste töögrupp).

Linnainstallatsioonid täiendavad linnaruumi ning kutsuvad linnaelanikke kaasa mõtlema ning installatsioone ka sügisel aktiivselt kasutama. Tegemist on osaga juubeliprogrammist, millega Eesti Arhitektide Liit tähistab tänavu oma 100. tegutsemisaastat. Projekti korraldatakse koostöös Tallinna linnaga.

Võidutöödega saab tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta