Üks vabaduse mõnepäevane hetk viis mind kaugele Ida-Virumaale. Et iga vabadus kord lõppeb, siis kiirustasin oma vabaduse käiguga ja seda seniks, kuni jõudsin suure lageraielangi serva.

See vast viis aastat tagasi lagedaks raiutud suur raiesmik oli esmapilgul igav ja elutu, vaid juhus pani mind üllatuma ja peatuma ja silmi avama.

Viieaastased kännud on eas, kus seened nad juba pehmeks on teinud. Tahtes otse üle langi minna, saingi üllatuse osaks. Pea terve raiesmik oli olnud ühe karu tallermaa. Pea iga känd oli karu küüsi ja jõudu tunda saanud.

Teadagi, miks, et tõukudest ja mardikatest kõht augustikuiselt täis saaks. Vaba ja tark mees luges karu räsitud kännud kokku ja sai neid sadaviiskümmend tükki. Ehk oli karu kevadest saadik juba kände lõhkuma siin hakanud ja ei kavatsenudki lõpetada, sest lank oli suur ja lai.

Lugesin lõhutud kännud kokku ja oleksin tahtnud sinna jäädagi kui saabuv vabaduse lõpp poleks mind lahkuma sundinud. Ometi lõppes vabadus teisiti kui enne matka arvasin. Lõppes õhtuga suurel raielangil, kus karu end maksma oli pannud.

Ida-Virumaa, lõikuskuu, 2000.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks! 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta