Seagripi teemadel mõtiskleb Toomas Trapido.

Ma soovitan seagripi teemat rahulikult võtta. Tegelikult on kogu loos palju kummalist. Esitan siinkohal mõned tähelepanekud.
 
1. Seagripi esimesest diagnoosist on möödas pool aastat. Selle aja jooksul on  haiguse tüsistuste kätte surnud üle 6000 inimese, samas kui iga-aastase, sesoonse gripi tüsistuste kätte sureb aastas 250000 - 500000 inimest.
 
2. On arusaamatu, miks Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) muutis mais pandeemia definitsiooni ning kuulutas juunis välja seagripi pandeemia, kuigi selleks mingit kliinilist alust polnud (üksikud surnud inimesed, väike nakatuvus).
 
3. Ebaselge on vaktsiinitootjate ja WHO suhe. Tundub, et väga selgelt on tekitatud hirmu.
 
4. Ebaselge on, kes vastutab vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete eest? Kas Eesti seaduste järgi tootja ikka kindlasti vastutab?
 
Lisan ühe Hispaania meditsiinidoktori, Teresa Forcadese arvamuse, mis sai eesti keelde tõlgitud. Seal on kõigest sellest pikemalt.
 
Ma puutusin otsapidi kokku ka linnugripi paanikaga 2005. ja 2006.aastal ning võin öelda, et vähemalt vaimselt olen immuunne. Ja üha rohkem küsimusi tekib.
 
Eesti tervishoiuametnike soovitused on hetkel minu arvates ülimalt mõistlikud - vältida teada-tuntud vahenditega viiruskoormust (käte pesemine, pabertaskurätikute kasutamine jne) ning teisalt suurendada organismi vastupanuvõimet iseenda eest hoolitsedes (enda jaoks aega võttes, tempot langetades, immuunsust tugevdavaid toiduaineid tarvitades jne).


Mõned mõtted seagripi kohta ja üks ettepanek

Dr. Teresa Forcades Vila

Asjakohane teaduslik informatsioon - 16. september 2009 (muudetud, 11. oktoobril 2009)  

– Esimesed kaks registreeritud seagripi juhtu (viirus A/H1N1 , tüvi S-OIV) diagnoositi Californias  (USA) 17. aprillil, 2009. aastal.

– Seagripi viirus ei ole uus, sest see on ammutuntud A-serotüüpi kuuluv gripiviirus, samuti ei ole viirus uus seetõttu, kuna on tegemist H1N1 subtüübiga: 1918. aasta gripiepideemia oli tekitatud serotüübi A/H1N1 poolt, ja alates 1977. aastast on sama serotüübi (A/H1N1) viirus tsirkuleerinud sesoonse gripihaiguse korral elanikkonna hulgas igal aastal; ainuke uus moment selle juures on S-OIV tüvi 3.

– Näib, et üks kolmandik inimestest, kes on vanemad kui 60 aastat, on immuunsed seagripi viiruse suhtes (USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, (US Centre for Disease Control and Prevention – CDC, Atlanta).

– Seagripi esimestest juhtudest alates kuni 15. septembrini 2009 on selle viirushaiguse tõttu surnud Euroopas 137 ja kogu maailmas 3559 inimest (ametlikud andmed: Euroopa Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus www.ecdc.europa.eu.; novembri alguseks üle 6000 inimese - T.T.) Siinjuures peab meeles pidama, et igal aastal ainuüksi Euroopas sureb gripi tõttu inimesi arvuliselt vahemikus 40000 – 220000 (ametlikud andmed: Euroopa Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus www.ecdc.europa.eu).

– Tunnustatud tervishoiuspetsialistid, nende hulgas ka Dr. Bernard Debré (Prantsuse Rahvusliku Eetikakomitee liige) ja Dr. Juan José Rodriguez Sendín (Hispaania Meditsiinilise Assotsiatsiooni president), on avalikult deklareerinud, et informatsioon, mis on saadud sesoonse gripi juhtude kohta lõunapoolkera riikidest, räägib sellest, et seagripi suremusnäitaja on madalam võrreldes igaastase sesoonse gripi omaga.

Kummalised asjaolud, mida peaks selgitatama

– 2009. aasta jaanuari lõpus jagas USA ravimifirma Baxter Austrias töötav tütarettevõte 72 kilo vaktsiini suspensiooni 16 laboratooriumile Austrias, Saksamaal, Tšehhi Vabariigis ja Sloveenias. Üks Tšehhi laboritöötaja BioTest kompaniist otsustas omal algatuslikult vaktsiini katseloomadel proovida, kasutades selleks valgetuhkruid. Valgetuhkruid on gripivaktsiini väljatöötamisel katseloomadena kasutatud juba 1918. aastast alates. Sel korral kõik vaktsineeritud tuhkrud surid. Pärast seda hakati Baxteri saadetud suspensiooni uurima, et välja selgitada, mis see tegelikult on. Uurimisel leiti, et see sisaldab linnugripi elusviirust (viirus A/H5N1) ja lisaks veel sesoonse gripi tekitajat (viirus A/H3N2). Kui sellist kontaminatsiooni (reostust) ei oleks suudetud õigeaegselt avastada, siis oleks gripp, mis praegu ilma reaalse aluseta (põhjuseta) on maailma tervishoiu tippametnike (WHO) ja ka kohalikul tasemel kuulutatud pandeemiaks, kujutanud endast hirmuäratavat reaalsust. Selline elusviiruste kombinatsioon on potentsiaalselt surmav, kuna see sisaldab viiruste kombinatsiooni, kus ühe viiruse letaalsus ehk surmavus (letaalsuskordaja, surmaga lõppevate haigusjuhtude arv haigestunute arvu suhtes) on 60%, kuid nakatamisvõime on madal (linnugripi viirus),  ja teise kombinatsioonis osaleva viiruse surmavus on madal, kuid nakatamisvõime on  väga kõrge (sesoonse gripi viirus). 

– 29. aprillil 2009. aastal, 12 päeva pärast esimese seagripi juhu avastamist, kuulutas WHO peadirektor Dr. Margaret Chan välja 5. ohuastmega pandeemia (skaala sisaldab astmeid 1-6) ja  andis korralduse, et kõik WHO liikmesriikide valitsused aktiveeriksid erakorralise epidemioloogilise olukorra plaane ning tõstaksid tervistohustava olukorra astme maksimumtasemele. Pooleteist kuud hiljem, 11. juunil 2009 teatas Dr. Chan, et A/H1N1 S-OIV pandeemia on juba muutunud tegelikkuseks (6. aste). Kuidas sai ta välja kuulutada pandeemia, kui eespool mainitud teaduslike andmete põhjal on teada, et seagripp kulgeb kergemate kliiniliste nähtudega võrreldes gripiga, mis on põhjustatud  tavalise sesoonse gripiviiruse poolt, ja A/H1N1 ei ole uus viirus, vaid ainult tuntud vana viiruse, mille populatsiooni immuunsüsteem hästi ära tunneb, uus tüvi? Vaatamata kõigele mainitule sai pandeemia väljakuulutamine võimalikuks seetõttu, et mai algul oli WHO muutnud pandeemia definitsiooni sisu. Enne maid 2009 võeti pandeemia definitsioonis arvesse haiguse raskusaste, mis on tegelikult kõige olulisem aspekt pandeemia kliinilise ja poliitilise toimetuleku osas. Vaatamata sellele eemaldati 2009. aasta mais eespool nimetatud nõue pandeemia definitsioonist. Antud muutus toimus varsti pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid olid välja kuulutanud  “tervistohustava hädaolukorra kogu riigis”, vaatamata faktile, et riigis oli seagripi viirusega nakatunuid ainult 20 inimest ja et ei esinenud ühtegi seagripi surmajuhtu.  

Pandeemia väljakuulutamise poliitilised tagajärjed 

– Väljakuulutatud pandeemia olukorras osutub võimalikuks nõuda teatud populatsiooni osa või ka kogu elanikkonna sundvaktsineerimist.

– Mis võib juhtuda inimesega, kes on otsustanud mitte lasta end valtsineerida? Niikaua, kui vaktsineerimine ei ole vastava määrusega kohustuslikuks tehtud, võib inimene ise otsustada, kas ta laseb end valtsineerida või mitte, aga kui see on muudetud kohustuslikuks, siis on riigil õigus maksma panna seadus, mis kohustab mittevaktsineerinud isikut maksma rahatrahvi või talle võib määrata teatud ajaks vanglakaristus (Massachusettsi osariigis võib rahatrahvi suurus sel juhul olla kuni 1000 dollarit iga vaktsineerimata päeva kohta).

– Võttes arvesse eespool toodut, võib põhjendatult teha järelduse: kui vaktsineerimine on tehtud kohustuslikuks, siis inimene lihtsalt läheb raviasutusse ja laseb end vaktsineerida; lõppude lõpuks, vaktsiin on enam vähem sama, mis on kasutusel sesoonse gripi puhul, seega, milles siis probleem.

– Vaja on teada seda, et tegelikult on kolm iseärasust, mis teevad seagripi vaktsiini erinevaks iga-aastase sesoonse gripi vaktsiinist. Esimene uudne moment on see, et enamik farmaatsiafirmasid disainib vaktsiini nii, et ühest süstitavast annusest ei piisa immuunsuse saavutamiseks, vaid iga inimene peab saama kaks vaktsiini annust. WHO soovitab lasta end vaktsineerida samal ajal ka sesoonse gripi vastu. Selle tulemuseks on, et inimene, kes on otsustanud täita selle aasta WHO soovitusi, koormab end kolmekordse vaktsineerimisega (nüüdseks on WHO soovitus üks seagripi vaktsiini annus - T.T.). See on midagi uut, mis võib teoreetiliselt kolmekordistada ka vaktsineerimise võimalikke toksilisi efekte. Praktiliselt ei ole võimalik ette ära arvata sellise kolmekordse vaktsineerimise kaugtagajärgi, sest kunagi varem ei ole vaktsineerimist sellisel viisil tehtud. Teine uudsuse moment on see, et mõned farmaatsiafirmad, kes töötavad välja seagripi vaktsiini, on otsustanud kasutada ko-adjuvante (adjuvant – abiaine, abivahend ‌ aine, mis tugevdab teise aine toimet, eriti selle poolt esilekutsutud immuunvastust), mille potentsiaalsus on palju tugevam kui nendel adjuvantidel, mida on kasutatud sesoonse gripivaktsiini väljatöötamisel. Ko-adjuvandid on ained, mida lisatakse vaktsiinile immuunsüsteemi stimuleerimise eesmärgil: Glaxo-Smithkline’i poolt väljatöötatud seagripi vaktsiin sisaldab näiteks ASO3e (skvaleeni ja polüsorbaadi kombinatsioon), ko-adjuvanti, mis võib immuunvastust suurendada kümme korda. Selle lähenemise probleem seisneb selles, et keegi ei saa kindel olla immuunsüsteemi taolise kunstliku stimulaatori kaugtagajärgede ees, näiteks selles, et see võib vallandada raskeid autoimmuunseid haigusi (nagu Guillain-Barré sündroom, mis kulgeb paralüüsiga). Kolmas uudsuse moment, mis eristab seagripi vaktsiini iga-aastase sesoonse gripi vaktsiinist, on see, et seagripi vaktsiini väljatöötavad kompaniid nõuavad, et USA valitsus allkirjastaks kokkulepped sel moel, et kompaniid jääksid karistamata, kui vaktsiinil ilmneb oodatust rohkem negatiivseid kõrvaltoimeid (näiteks Guillain-Barré paralüüs võib tabada 10 inimest ühest miljonist sesoonse gripi vastu vaktsineeritust). USA valitsus on allkirjastanud dokumendi, mis vabastab poliitikud ja farmaatsiakompaniid igasugusest vastutusest, mis on seotud seagripi vaktsiini ootamatute negatiivsete kõrvaltoimetega (Stobbe, Mark Legal immunity set for swine flu vaccine makers.Associated Press 17 July, 2009).

Mõned mõtted

Kui Baxteri poolt saadetud vaktsiini kontaminatsiooni ei oleks juhuslikult avastatud, oleks erakordselt raske pandeemia praeguseks saanud hirmuäratavaks reaalsuseks. Poliitiliste instantside ja massimeedia reaktsiooni täielik puudumine asjaolude selgitamiseks, mis juhtus veebruaris ühes Tšehhi laboratooriumis, on seletamatu. Mis aga tundub isegi veel seletamatuna, on WHO, riikide valitsuste ja kõrgete riiklike tervishoiuagentuuride poolt üles näidatud vastutustundetu käitumine, kuulutada välja pandeemia ja tõsta ohuaste maksimumtasemele ilma ratsionaalse põhjuseta. On äärmiselt vastutustundetu ja seletamatu, et miljardeid eurosid rahva raha raisatakse mitteeksisteeriva ohu vastu kavandatud vaktsiini miljonitesse küündivate annuste  väljatöötamiseks, samal ajal, kui ei jätku küllaldaselt raha, et aidata miljoneid inimesi (rohkem kui 5 miljonit üksnes USAs), kes olemasoleva majanduskriisi tõttu on kaotanud oma töö ja kodu. 

Niikaua, kuni need faktid ei leia piisavat selgitust, jääb püsima tegelik risk, et sel talvel levitatakse kontamineerunud (reostunud) vaktsiini, ja risk, et seadustatakse kohustuslik vaktsineerimine. Neid riske ei tohi alahinnata.

Kui seagripp jääb kliiniliselt sama kergekujuliseks haiguseks, nagu ta siiani on olnud, ei ole mõistlik seada end ohtu, mida võib tekitada vaktsineerimine kontamineerunud vaktsiiniga või  haigestumine Guillain-Barré  sündroomiga (osalise halvatusega).

Kui aga gripihaigus muutub ootamatult raskemaks, mida on ilma teadusliku põhjenduseta ennustanud kõrgetel ametikohtadel töötavad isikud – nende hulgas ka WHO peadirektor – ei ole siiski mõistlik lasta end vaktsineerida, sest haiguse letaalsuse suurenemine võib tähendab ainult kahte asja: 1) et viiruse tüvi S-OIV, mis praegu tsirkuleerib, on  muteerunud; 2) et mingi teine viirus  (teised viirused) on hakanud tsirkuleerima. Mõlema  variandi puhul on selge, et vaktsiin, mis praegu on väljatöötamisel, osutub nii esimesel kui ka teisel juhul kasutuks; ja arvestades veel asjaolu, mis juhtus 2009. aasta veebruaris Baxteris, võib vaktsiinist endast saada haiguse levitaja.

Ettepanek

Minu ettepanek on selge:

Rahulikuks jäämise kõrval võta kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud, et ära hoida nakkus ja vältida vaktsineerimist.

Ma kutsun üles viivitamatult kasutusele võtma seaduslikke vahendeid ja sellesse kaasa tõmmata ka kodanikke kinnitamaks valjuhäälselt järgmist, et mitte ühtegi isikut meie riigis ei tohi sunniviisiliselt vaktsineerida, ja neid, kes on lasknud end vabatahtlikult vaktsineerida, ei tohi ilma jätta nende õigusest esitada kaebus ja saada kompensatsiooni (üksikisikud või nende perekond), kui vaktsiin on põhjustanud nende haigestumise või surma.


Loe teisi artikleid Toomas Trapidolt!

Toomas Trapido räägib ökokogukondadest
Toomas Trapido räägib säästunippidest
Toomas Trapido räägin naftatipust
Toomas Trapido: vana roheline, noor poliitik
Bioneeri video: Toomas Trapido
Maailm ootab teistsugust lugu
Ökokogukonnad – muutuva maailma laborid
RUPERT ENCINAS: Eestlased peaksid ennast rohkem väljendama