Oandu metsa õpperajal kõnnib üks minu näoga mees. Tal on inimrühm järel. Ühe kuuse juures juhtub ootamatu giidilugu. 

Mees laskub neljakäpukile ja näitab rahvale ette, kuidas metssiga end vastu puutüve nühib.

Miks siga seda teeb, selle saab ka inimsalk varsti teada. Siga hõõrub vigastatud või haiget kohta ning puuvaik on kui salv haavale.

Miks üks giid ennast neljakäpukil ennast vastu puud nühib, seda saab ka nüüd teada. Et inimrühm asjast paremini aru saaks ja kõik ikka rahule jääksid ekskursioonipäevaga.

Metssiga mängiv giid on suur loodusharuldus. Ja seda kogesin ma sadakond korda ühel õpperajal, kus minutiks seaks hakkasin.

Hea giid ja eha siga oligi hea olla. Nii kinnitasid inimrühmad ehk ekskursioonigrupid ja vahel võib üks inimhing ka hea siga olla. Nii kinnitasin seda aina iseendale...

Oandu 1999-2003. 


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!