Revoja on väike paigake Palmse taga metsas. Põhjakalda on väike talukohake sealsamas metsa sees.

Koha pererahvas on ammu kadunud. Vaid vana puust maja ootab nagu minusugust kolajat. Ja jõudsingi kord sinna.

Maja ei olnud ilma elaniketa, siiski. Köögitoa nurgas oli suur, pea meetri kõrgune kuklasepesa. Ja maja ülejäänud toad pesaomanikke täis. Neid jagus igale poole ja lõpuks olin iseendale tänulik, et maja ühe Viitna mehe jutustuse peale üles otsisin.

See Viitna mees Arne Kaasik arvas, et maja elamiseks leida soovin. Ometi loobusin sellest mõttest, kui nägin sipelgaid majaelanikena. Kuidas sa ikka teistelt kodu ära võtad, kui nad selle juba kord suure hoole ja vaevaga rajanud on. Omapärane leid oli üks sealsete kolamiste üllatusi ja seda enam üllatustejahile sinnapoole ka läksin. Et üks sipelgapesa majaköögis võib asuda, seda ei rääkinud senini ükski mees ega raamat. Nii tegin seda nüüd mina ise.

Revoja 1991.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!