Soomes Koskenkorva viina valmistav Anora grupp on asunud pakkuma oma teraviljafarmeritele väljaõpet, et aidata neil üle minna õhku süsinikust puhastavale taastavale põllumajandusele. Kui täna kasutavad taastava põllumajanduse meetodit vaid üksikud Anora partnerfarmid, siis ettevõtte eesmärk on viia järgmise kümne aasta jooksul taastuvale põllumajandusele üle kõik tehase 1500 teraviljatarnijat.

Koskenkorva brändisaadiku Mikael Karttuneni sõnul on viina tootmiseks vajaliku teravilja kasvatamine ettevõtte üks suurima keskkonnajäljega tegevus – see moodustab tervelt 40% kogu tootmise süsinikemissioonist. „Oleme selle probleemi lahendamiseks ühendanud jõud Baltic Sea Action Groupiga, kes on loonud regeneratiivse põllumajanduse standardi. See organisatsioon aitab viia läbi koolitusi põllumeestele, kes soovivad hakata järgima oma tegevuses taastava põllumajanduse põhimõtteid,“ selgitas ta.

Taastuv põllumajandus on maaharimispraktika, mille käigus viiakse mulla viljakuse taastamiseks miinimumini elusorganismide tegevust häiriv mullaharimine, põldudel kasvatatakse vahekultuure, hoitakse talvist taimkatet ning kasutusel on minimaalselt väetisi.

“Sellise põllumajanduspraktika puhul suudab muld eriti tõhusalt siduda õhust süsihappegaasi. On arvatud, et kui kõik maailma põllumehed läheksid üle taastuvkasvatusele, saaksime atmosfäärist eemaldada kuni 322 miljardit tonni süsihappegaasi, mis on pea kümne aasta globaalne heitkogus,” selgitas Karttunen.

Tema sõnul nõuab taastuvale põllumajandusele üleminek farmeritelt küll aega ja investeeringuid, kuid see teenib end kiirelt tasa. „Esiteks kulub põllumeestel edaspidi oluliselt vähem raha toitainetele, õlidele ja taimekaitsevahenditele, teiseks maksame meie regeneratiivselt kasvatatud teravilja eest farmeritele ka paremat hinda. Aga mis peamine – mõne aasta möödudes on nende põldude pinnas muutunud palju viljakamaks ja vilja kvaliteet on samuti parem, mistõttu on põllu majandamine nende jaoks varasemast palju kasumlikum. Nad saavad ühe kilo odra eest rohkem raha ning ühelt hektarilt põllult palju rohkem kilosid vilja,“ rääkis Karttunen.

Karttuneni sõnul on ka viina tootmisprotsess küllaltki energiamahukas tegevus, mistõttu on Koskenkorva piiritusetehase keskkonnamõju vähendamiseks tehtud väga suuri investeeringuid.

„Kõige rohkem energiat kulub destilleerimisprotsessis 165-kraadise auru tootmisele ning teraviljasegust suhkrute eraldamiseks vajaliku kuumutamise peale. Kui kasutaksime selleks fossiilkütusel põhinevat energiat, paiskaksime õhku tohutul hulgal CO2. Meie aga leidsime lahenduse, kuidas kasutada odrajääke biokütusena, tänu millele ei tekita me süsihappegaasi ning meil ei lähe aasta jooksul kasutatud 200 000 tonnist odrast mitte midagi raisku,“ rääkis ta.

Ettevõte on ka kõik muud võimalikud protsessid viinud ringmajanduse põhimõttele. Näiteks taaskasutab ettevõte destilleerimisprotsessi käigus tekkivat süsihappegaasi, mis suunatakse piirkonnas tegutsevatesse kasvuhoonetesse. Seetõttu tegutseb Koskenkorva piiritusetehas sisuliselt jäätmevabalt.

„Oleme juba küllaltki lähedal oma esimesele suurele vahefinišile – aastaks 2025 on meie piiritusetootmine süsinikneutraalne,“ selgitas Karttunen.

Kuna täna on taastuva põllumajanduse meetodit järgivate farmide hulk Soomes veel väga väike, siis valmistab Anora ühe eesrindliku farmeri odrast ka piiratud koguses eriti keskkonnasõbralikku butiikviina.

„Ka Eesti poelettidel on saadaval Koskenkorva Vodka Climate Action – nii-öelda single estate viin, mis on valmistatud kõiki taastava põllumajanduse põhimõtteid järgides Setelä-Eerola farmis. Täna võime julgelt öelda, et see on maailma kõige keskkonnasäästlikum viin. Loodan aga, et tulevikus pole sellises viinas enam midagi erilist ning jõudsalt õhku süsihappegaasist puhastav viljakasvatus on saanud kogu meie piirkonnas normaalsuseks,“ nentis Karttunen.