Maikuus võeti Riigikogus vastu pakendiseaduse muudatus, mis andis tootjatele ja maaletoojatele võimaluse muuta veini-, kange alkoholi ja siirupipudelid taaraautomaati pandavateks, liites neid senitoimiva pandipakendisüsteemiga. Paraku on pandisüsteemiga liitumine joogitootjatele vabatahtlik, ning esimesi liitujaid on oodata alles sügisel.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Kertu Sapelkov lausus, et mais jõustunud pakendiseaduse muudatusega tekkis pakendiettevõtetel võimalus rakendada tagatisraha ka kange alkoholi, veini ning siirupi ühekorra- ja korduvkasutuspakendile.

"Tagatisrahasüsteemiga liitumine on kange alkoholi ja veini tootjatele/maaletoojatele vabatahtlik. Juhul, kui pakendile on lisatud tagatisraha, siis on kohustus ka pakend vastavalt märgistada," ütles Sapelkov.

Tagatisrahasüsteemiga liitumine toimub ettevõtetele läbi Eesti Pandipakendi.

"Antud muudatus suurendab pakendiettevõtja, pakendatud kauba müüja ja lõpptarbija motivatsiooni ka muid pakendeid suuremal hulgal taaskasutada ning tagastada," ütles Sapelkov.

Ta selgitas, et praeguse süsteemiga tasuvad nii pakendiettevõtja, müüja kui ka tarbija tagatisrahaga pakendi eest.

"Tasutud tagatisraha tagastamine on lõpptarbijatele oluline stiimul tagastada pakend kauba müüjale, kes omakorda tagastab selle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile. Selle süsteemi laiendamine teistele joogiliikidele suurendab nende jookide pakendite tagastust ja ka nende toodete ringlusse võttu," ütles Sapelkov.

Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba ütles, et ettevõtjatele on uue pandisüsteemiga liitumine lihtne. See sarnaneb praegusega.

"Lisaks pean mainima, et paljude meie olemasolevate klientide tooteportfellis on muu hulgas ka kange alkoholi tooteid ehk nende puhul piisab sooviavaldusest," sõnas Karba.

Karba sõnul pole veel ükski ettevõte kange alkoholi pakendit pandisüsteemiga liitnud, kuid mõnega on asja üle arutletud. Tema hinnangul tulevad esimesed liitumised selle aasta sügisel.

Karba sõnul aitab seadusemuudatus pakendite taaskasutust suurendada.

"Pandisüsteem võimaldab koguda keskmiselt üheksa pakendit kümnest ning seda kõikide materjaliliikide lõikes (plast-, metall- ja klaaspakend). Kuigi juba täna kogutakse Eestis aktiivselt klaaspudeleid kokku, siis sellise tulemuseni ei ole veel jõutud," ütles Karba.

Eesti veinitootja Nudist üks asutajatest ütles, et nemad on uue süsteemiga liitumiseks valmis ning avaldus on esitatud.

Liviko turundusdirektor Eve Nõmm ütles, et Liviko pole veel süsteemiga liitunud, kuid sellel teemal on olnud arutelusid.

Tarbijatel on võimalik hääletada rahakotiga, jättes ostmata need tooted, millel pole veel pandipakendimärki.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta