Tänasel töötervishoiupäeval tunnustab Tööinspektsioon 2013. aasta töökeskkonna parimate praktikate konkursi esikolmikut: Deloitte Audit Eesti AS, Merko Infra AS ja Pajusi ABF AS-i. Auhinnad antakse üle Tallinnas Rahvusraamatukogus toimuval töötervishoiupäeva tähistamisel.

Käeoleva aasta konkursil osales 57 töökeskkonna parima praktika näidet. Tööinspektsiooni teabe peaspetsialisti Olga Timmermanni sõnul pööravad ettevõtted järjest enam tähelepanu terviseedendusele ja raskuste käsitsi teisaldamise leevendamisele.

„Esikolmiku näited ilmestavad selgelt tööandja huvi muuta töötajate töökeskkond paremaks ning seeläbi ennetada nii tööõnnetusi kui ka toetada töövõime säilimist ja parandamist,” lisas Timmermann.

Auditeerimisvaldkonnas tegutsev Deloitte Audit Eesti AS on otsustanud pakkuda enda töötajatele mitmekülgseid võimalusi terviseriskide maandamiseks. Näiteks on kasutusele võetud kaks töölauda, mis on mõeldud püstijalu töötamiseks, eesmärgiga anda istuval tööl olevatele töötajatele võimalus sirutada veidi jalgu. 

Lisaks soetati sundasendite leevendamiseks kaks võimlemispalli, mida saab kasutada nii võimlemiseks kui ka istumiseks vaheldusena toolile. Veel pakutakse töötajatele võimalust ennast sügiseti vastu vaktsineerida ning novembrist märtsini toimub kontoris n-ö töötajate vitaminiseerimine, mille käigus pakub tööandja kord nädalas värskeid puuvilju selleks, et toetada tervislikku toitumist ning hoolitseda töötajate vitamiinide tarbimise eest. 

Ohutust hindav Merko Infra AS tundis muret kaevikute varingute osas, mis võivad esineda liigniisketel pinnastel torustiku paigaldamise ajal. Selleks, et olukorda parandada, konstrueeriti ja ehitati vajadustele vastav stabiilne ja jäik kaeveküna, mida on võimalik liigutada ekskavaatori kopaga kaeveküna kaevikust välja tõstmata. Töötajate ohutus ja töö kvaliteet on tänu sellele paranenud.

Innovaatilise ja töötaja tervist säästva näitena kuulub esikolmikusse ka Pajusi ABF AS-i edastatud parim praktika, mille eesmärgiks oli vähendada raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevat terviseriski. Algselt töötajate ülesandeks olnud 12,5 tonni sööda loomadele ette andmine lahendati hoopis söödasegajast robotiga. 

Söödasegaja tegeleb pidevalt loomadele sööda ettelükkamisega ning on seadistatud selliselt, et vajadusel laadib ennast ning jätkab seejärel taas enda tööd. Roboti kasutuselevõtuga on tagatud loomade regulaarne söötmine ning karjakud ei pea enam loomadele sööda etteandmise ajal raskusi käsitsi teisaldama. 

Lisaks esikolmikule väärivad tähelepanu teisedki head ideed. Näiteks Skype on püüdnud muuta töökeskkonda töötajate jaoks võimalikult mugavaks ja ergonoomiliseks ning pakub välismaalt tulnud töötajatele ka tasuta eesti keele kursust, et neid paremini keskkonda integreerida.

Samuti on tunnustamist vääriv ehitusfirma Skanska töötajate ja külaliste juhendamine enne ehitusobjektile lubamist ning ranged nõuded isikukaitsevahendite kandmise osas. Mitmed ettevõtted pööravad tähelepanu töötaja tervise ning seeläbi ka töövõime säilitamisele ja parandamisele, pakkudes lihaspingete leevendamiseks massaaži, soodustades sportimist, asutades ettevõttesse tervisekabinet jms.

Tööinspektsioon on kogunud parimaid praktikaid alates 2009. aasta lõpust. Selle aja jooksul on kogunenud andmebaasi üle 220 hea idee, kuidas töökeskkonda parandada. Teemad on vägagi erinevad: tööstressiga toimetulek, raskuste käsitsi teisaldamine, juhendamine ja väljaõpe jm. Kõigi parimate praktikatega saab tutvuda Tööinspektsiooni kodulehel. Praktikaid tõlgitakse jooksvalt ka vene keelde.