Käibefraas, et rahal on väärtus ning seda peab hoidma, saab hoopis teise, käegakatsutava tähenduse, kui oled saanud töötada kohas, kus loetakse ja sorteeritakse 95% kogu Eestis käibel olevast rahast. Kui G4Si Töövarjupäeva raames tekib võimalus tutvuda sularahadivisjoni tööga lähemalt, haaran sellest pikalt mõtlemata kinni.

Kummalisel kombel igapäevaselt miljonitega kokkupuutuvad inimesed ise kinnitavad kui ühest suust, et ei mõtle rahast kui ... rahast, mille omamine võiks viia maisesse paradiisi. „Töö nagu iga teinegi, nõuab täpsust ja tähelepanelikkust.“  Kõik. Ei mingit salapära. „Keep it simple“.

„Kui hakkad mõtlema, millised summad on sinu kätest läbi käinud, hakkab töö täpsus kannatama,“ on esimene soovitus, mida kassiiride töövari saab.  Täpsus on oluline ning vaatamata sellele, et põhitöö teevad targad masinad, on kassiiri ameti juures tähelepanelikkus ja keskendumisvõime väga olulised omadused. Olgu masin ükskõik kui nutikas, inimese kontrolliv pilk on kui kvaliteedimärgis.

Sularahadivisjoni töötajate keskmine tööstaaž on 6 aastat, enamik rahalugejaid töötab sularahakeskuse loomisest saadik – aastast 1997. Ülim lojaalsus.

Valdav osa kassiiridest on naisterahvad, kes tööd tehes omavahel kuigi palju ei räägi, sest rahalugemismasinad on lärmakad, tõsi, kohati ka pirtsakad, sülitades välja määrdunud või kortsus rahatähti ning nõudes isekalt kassiiri tähelepanu.

Kas teate, millised kupüürid tekitavad kassiiridele enim peavalu? „Viiekad“, mis kiiruga pistetakse taskusse, et rahakotti kaasa võtmata lõunale minna. Hommikul paneb hoolitsev ema lapse koolikotti „viieka“, et jütsil oleks puhveti jaoks raha.

Lõbusas meeleolus peoloom ulatab baarimehele joviaalselt muserdatud viieka. Mõne tunni möödudes on pika teekonna teinud viiekas kassiiri laual – olles rahalugemismasina poolt hüljatud, läbib see silumisprotseduuri, mida kassiir, valged kindad käes, pakub.

Taas lugemiskõlbulikuks silutud rahasedel rändab uuesti masinasse ning saanud loetud, satub rahapakki ning alustab uut eluringi. Sularaha sorteeritakse käibekõlblikkuse järgi, tuvastatakse raha ehtsus ning pakendatakse vastavalt klientide vajadustele. 

Sularaha

Päevas kulub sularaha pakendamiseks ca 1600 plommi või pakendit, iga sularaha turvakott ja plomm varustatud unikaalse EAN koodiga. Et raha teekond oleks turvaline ja kontrollitav.

Enne kui rahatäht Su rahakotti jõuab, on tal pikk teekond seljataga. Kohtle seda vastavalt, sest rahal on väärtust.

Kas teadsid? 

  • Eesti menukaim rahatäht on 50-eurone. G4Si sularahadivisjoni statistika ütleb, et just 50-euroseid võetakse sularahaautomaatidest kõige rohkem välja.

  • Eesti Panga andmetel on viimase kolme aasta jooksul keskmine pangaautomaadist väljavõetav summa kerkinud 70 eurolt 96 eurole. 

  • Sularahakeskuses on kasutusel  palju erilisi meetmeid, mis aitavad tagada raha töötlemise täpsuse ja turvalisuse. Muu hulgas näiteks säilitatakse kogu rahatöötluskeskuses tekkiv praht ja prügi järelkontrolli kindluse mõttes 1 kuu jooksul.

  • Valeraha kahtlusega edastati politseile mullu 74 rahasedelit ning 187 münti, võrdluseks: 2012. aastal anti politseile üle 81 kupüüri ja 186 münti.



Lugu on algsel kujul avaldatud kodanikuportaalis "Julged hoolida"