Neljapäeval, 15. septembril kell 16 avatakse Tartu Linnamuuseumis näitus „Ajaloo prügikastist ajalukku. Jäätmed, teadus ja äri keskajast tänapäevani".

  • Keskkonnaharidus
  • 13. september 2016
  • Ülemise foto pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Prügi tähendus on ajas muutuv. Kui keskajal kaotas kallis peeker purunedes väärtuse, siis tänapäeval saame leitud kilde kokku kleepides „üle prahi" eseme. Eri aegadel on jäätmete sekka sattunud asju, mida hiljem väärtuslikuks peetakse. Mõnel juhul saame öelda, et sellel on iselaadi põhjus. Näitusel saab tutvuda kõnekamate Tartu prügi hulgast leitud esemete ja nende lugudega. Paratamatult tekib küsimus, kas need esemed on muuseumivitriini kaasa toonud ka midagi prügilikku?

Ühtlasi tutvustab näitus jäätmetega ümberkäimise viise ning seonduvaid elukutseid. „Selgub, et tegevused, mida tänapäevalgi tunneme, on pisut teistsugusel kujul olnud olemas ka keskaegses linnas," ütles näituse kuraator, arheoloog Arvi Haak. Tallinna kirjalikes allikates on mustusevedajaid ehk sibisid nimetatud juba keskajal ning kindlasti oli see elukutse olemas ka Tartus. Jäätmekastidesse jäänud sisu annab meile uue vaatenurga toonastest linlastest.

Prügi on oluline teadusliku info allikas. Keskaja jäätmekastide leide on uurinud mitme valdkonna teadlased, hilisemate perioodide prügile on tähelepanu aga pööratud märksa vähem. Näitus annab etnoloogilise uuringu põhjal ülevaate tänapäeva tartlaste seisukohtadest prügi ja selle käitlemise osas, samuti peamistest olmejäätmete liikidest viimase kümmekonna aasta jooksul. Mujal maailmas toimunud prügi-uuringud näitavad, mida saab teada tänapäeva prügi uurimisel.

Näitust „Ajaloo prügikastist ajalukku. Jäätmed, teadus ja äri keskajast tänapäevani" toetavad Keskkonnainvesteeringute keskus ja jäätmekäitlusettevõte Ragn Sells.

Näitus jääb Tartu Linnamuuseumi I korruse näitusetoas avatuks 1. aprillini 2017.