Viimastel aastatel on Tartu parkides ja haljasaladel märgata muutusi. Mõnes kohas niidetakse muru harvem, rajatakse rohkem looduslähedasi alasid või jäetakse kasvama kõrgem taimestik. Nende muudatuste eesmärk on suurendada linnas elurikkust ja aidata kohaneda kliimamuutustega. Aga kuidas suhtuvad sellesse linnaelanikud?

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tööstusökoloogia eriala tudeng Kärt Oras uuris oma magistritöös, millised on tartlaste hinnangud avalikel rohealadel tehtud muudatustele ning milliseid lahendusi peetakse tuleviku linnaruumis oluliseks.

Uuringus osales 1165 inimest, kes hindasid nii rohealade külastamist, elurikkuse suurendamist kui ka kliimamuutustega kohanemise meetmeid.

Tulemused näitasid, et rohealad on tartlaste jaoks väga olulised. Enamik vastanutest külastab parke ja haljasalasid regulaarselt jalutamiseks, liikumiseks ja puhkamiseks. Paljude jaoks ei ole rohealad ainult meeldivad puhkealad, vaid ka osa igapäevasest liikumisvõrgustikust. Üldine suhtumine elurikkuse suurendamisse oli positiivne.

Rohkem kui pooled vastajad leidsid, et viimastel aastatel tehtud muudatused on muutnud rohealad nende jaoks meeldivamaks ning enamik pidas oluliseks, et linn toetaks looduse mitmekesisust.
Samas ilmnes uuringus ka huvitav vastuolu. Kuigi inimesed toetavad elurikkust, ei meeldi neile alati selle nähtavad ilmingud. Kõige rohkem kriitikat said niitmata alad, kõrgem taimestik ja kohati ebapiisavana tajutud hooldus. See viitab sellele, et
looduslähedane linnakeskkond on küll teretulnud, kuid selle kujundamisel oodatakse läbimõeldust ja kvaliteetset hooldust.

Magistritöö autor toob välja, et inimeste ootustes põimuvad korraga mitu eesmärki. Ühelt poolt soovitakse rohkem loodust ja elurikkust, teisalt hinnatakse kõrgelt ka esteetikat, korrastatust ja kasutusmugavust. Edukas linnaruumi kujundamine tähendab nende erinevate ootuste tasakaalustamist.

Kliimamuutustega kohanemise meetmetest toetasid tartlased kõige enam lahendusi, mille mõju on igapäevaselt hästi tajutav. Populaarseimad olid puude istutamine, varjuliste puhkealade rajamine ning parkimisalade haljastamine. Need muudatused aitavad kuumadel päevadel linnaruumi jahutada ning muudavad avaliku ruumi meeldivamaks.

Märksa vähem toetati lahendusi, mille kasu ei ole inimestele kohe nähtav. Näiteks suhtuti ettevaatlikult kuivanud puidu jätmisse rohealadele, kuigi sellel võib olla oluline roll elurikkuse säilitamisel.

Oluliseks järelduseks kujunes ka see, et inimeste teadlikkus mõjutab otseselt nende hinnanguid. Kuigi paljud vastajad olid kursis Tartu tegevustega elurikkuse suurendamisel, leiti sageli, et linn võiks muudatuste eesmärke rohkem selgitada. Mida paremini inimesed mõistavad, miks teatud lahendusi kasutatakse, seda suurem on nende valmisolek neid toetada.

Uuring näitab, et rohealade kujundamine ei ole ainult haljastuse küsimus. See puudutab ka seda, kuidas inimesed oma linnaruumi tajuvad ja kasutavad. Tartu kogemus kinnitab, et kliimamuutustega kohanemine ja elurikkuse suurendamine on
edukad siis, kui need käivad käsikäes hästi läbimõeldud kujunduse, kvaliteetse hoolduse ja elanike kaasamisega.

Tööd juhendasid Aija Kosk ja Maie Kiisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta